« Tagasi

Raamatukogude tööst lastega

H. Palumäe  Kiir(1956), 14. jaanuar.

 

Meie rajoonis töötavad lastega linna lasteraamatukogu ja külaraamatukogud. Töö juhiks ja keskuseks on linna lasteraamatukogu (juhataja Mari Norvet). Lasteraamatukogu töö on viimasel ajal mõnevõrra elavnenud. Korrastati näitlik agitatsioon. Siit võime leida plakateid "Kõikjal on vaja sügavaid ja põhjalikke teadmisi", "Raamatute kahekõne" jt. Samuti pandi välja kirjanduse soovitusnimestikud I - VII klassile. Kuid nendesse kanti ainult ilukirjanduslikud teosed, populaarteaduslik ja teaduslik kirjandus aga jäeti täiesti välja.

Esineb ka veel teisi tõsiseid puudusi. Lasteraamatukogu ei ole kujunenud metoodiliseks keskuseks, kust juhitaks tööd lastega kõigis rajooni raamatukogudes. Üldse ei ole lasteraamatukogu tundma õppinud ega tutvustanud külaraamatukogude paremaid kogemusi selle töö alal. Lasteraamatukogu abi külaraamatukogudele piirdub ainult mõnede ettekannetega rajooniseminaridel. Lahavere (juhataja L. Viks), Imavere (juhataja L. Mõtte), Saduküla (juhataja E. Arpo), Adavere (juhataja A. Konstantinova) ja teistes külaraamatukogudes on töö lastega halvasti korraldatud, ei täideta isegi seminaridel saadud juhtnööre. Lastekirjanduse propageerimiseks ei ole mingit näitlikku agitatsiooni välja pandud.

Talvist koolivaheaega oleks raamatukogud pidanud ära kasutama. Kui raamatukogu on mugavalt sisustatud ja pakub lastele mitmesugust huvitavat, veedavad nad meeleldi vaba aega seal.

Peaaegu üheski raamatukogus ei koostatud ürituste plaanigi koolivaheajaks, rääkimata muust. Kirjandusõhtud, raamatute ühisarutelud, vestlused ja ettekanded, need ja veel paljud teised üritused meeldivad lastele väga. Samuti võib ju lastele korraldada ekskursioone, lühimatku jne. Üritustest ei tule kunagi puudus, raamatukogud peavad ainult töösse lastega tõsisemalt suhtuma.

Suurt tähtsust omab laste lugemise individuaalne juhtimine. Raamatukogude juhatajad peavad hästi tundma õppima noori lugejaid. Ei saa olla ainult raamatukoguhoidjaks, kellelt võib laenata lugemiseks raamatuid; vaja on olla noorele ka sõbraks, nõuandjaks, kellele laps jutustab, kuidas ta koolis õpib, missuguste ainete õppimisel tekib tal raskusi, mida ta teeb kodus vabal ajal, kuidas abistab oma vanemaid jne. Meie külaraamatukogud ja linna lasteraamatukogu ei ole sel alal veel midagi märkimisväärset teinud. Raamatute laenutamine lastele toimub mehhaaniliselt. Ei vestelda loetud raamatute üle, lastest katsutakse rutem lahti saada. Lugemise juhtimisel lastehulgas saavutatakse edu vaid siis, kui raamatukoguhoidja tunneb end pedagoogina, laste kasvatajana. Jääb soovida, et kõik külaraamatukogud ja linna lasteraamatukogu tõsiselt parandaksid tööd lastega.