« Tagasi

Kultuuritöötajad Vaimastveres

E. Kalmet  Punalipp(1969), 25. veebruar, nr. 24, lk. 2.

 

Ka kultuuritöötajatel on nüüd 1968. aastast kokkuvõtted tehtud. Läinud kolmapäeval tulid nad kokku Vaimastvere kultuurimajja, kus tehti teatavaks võistluse tulemused, premeeriti paremaid ning räägiti sellest, mida tuleks teha, et käesolevast aastast kujuneks edasimineku aasta. Seekordne kokkuvõtete tegemine kulges vahelduvas rütmis: kui oli tükk aega tõsist juttu aetud, siis tõusti lauast uusi tantse ja mänge õppima. Meelelahutust organiseeris Rahvaloomingu Maja metoodik Johannes Kelder.

Alustuseks andis rajooniraamatukogu juhataja HILJA TOOME hinnangu külaraamatukogude tegevusele möödunud aasta jooksul. Muuseas märkis ta kiitvalt Torma raamatukogu, kus raamatufond täielikult puhastati räbaldunud ja vanadest raamatutest, ja Võtikvere raamatukogu, kus on palju lugejaid ning igaüks luges keskmiselt 3.09 ühiskondlik-poliitilist teost.

Mis on aga juhtunud Põltsamaa külanõukogus? Sealsed raamatukogud tikuvad viimasel ajal paremusjärjestuses ikka viimaste hulka jääma.

Lõpetas H. Toome sellega, mis raamatukoguinimesi mõistagi kõige rohkem huvitas: võistluskokkuvõtega. Need olid niisugused: 1. Tõikvere (juhataja A. Luht); 2. Torma

(S. Tralla); 3. Järve (I(. Põdra); 4.Rutikvere (A. Rebane).

Kümme töötajat läheb aga märtsikuus õppeekskursioonile Moskvasse. See on tasuks hoolsa töö eest. Moskvasse saavad Linda Liinvee Mustveest, Aino Luht Tõikverest, Kaie Põdra Järvelt, Vaike Oro ja Hilja Toome Põltsamaalt, Leida Mäesepp Voldist, Mare Paluste Mustveest, Salme Tralla Tormast, Aili Rebane Rutikverest ja Miralda Sepp Tapikult.

Rajooni kultuuriosakonna juhataja ALEKS RAJA tegi ülevaate klubiliste asutuste tööst.

MATERIAALNE BAAS. Rajoonis on praegu 17 riiklikku kultuurimaja. See arv rahuldab kultuurilise teenindamise vajadused. On veel 5 kolhoosi- ja 5 ametiühinguklubi.

Möödunud aastal likvideeriti 6 kolhoosiklubi.

Kahel kultuurimajal - Aidu ja Puurmani - pole oma ruume.

Aastail 1970-1980 peavad plaani järgi saama uue hoone Puurmani, Aidu, Lustivere ja Palamuse kultuurimaja ning Kuremaa ja Saduküla klubi. 1975. aastaks peaksid olema rekonstrueeritud Põltsamaa, Jõgeva, Mustvee, Järve ja Saare kultuurimaja.

1968. aastal kulutati klubiliste asutuste remontimiseks 19209 rubla riiklikest vahenditest. Ranna, "Leninliku Tee", Laiuse ja "Helge Tuleviku" kolhoos kulutasid samaks otstarbeks kohalikes kultuuriasutustes kokku 2654 rubla.

Sai viimaks valmis Pala kolhoosiklubi, mis on meie rajoonis praegu moodsaim.

Tänavu on kapitaalremondiks eraldatud 38000 rubla ning remont on ette nähtud viies kultuurimajas.

Muusikainstrumentide, mööbli, esinemisriiete, lavaseadmete ja tehniliste vahendite muretsemiseks said klubilised asutused riigieelarvest 30315 rubla. See on küllaltki suur summa.

Mida andsid kultuuritöötajad omalt poolt?

LOENGULISES TÖÖS võiks ja pealiskaudsel arvude vaatlemisel näha tagasiminekut. Loenguid oli tõepoolest peetud vähem. Tegelikult aga saaks rääkida pigem edasiminekust ideoloogilises töös, sest tavakohase loengu asemel on hakatud kasutama rohkem uusi vorme (vestlusi jt.).

Kõige paremini oli loenguline töö organiseeritud Põltsamaa aga ka Tormas, Rannal, Saarel ja Mustvees on head sidemed asutusle ja lektorite gruppidega.

TEMAATILISTE  ÕHTUTE             ja muude massiürituste korraldamisel näitasid klubitöötajad 1968. aastal suuremat leidlikkust, paranes nende ürituste kvaliteet, mistõttu külastajate arv suurenes poolteise tuhande võrra (kuigi üritusi korraldati mõnevõrra vähem kui 1967. aastal.)

Et nimetada vaid mõnda temaatilislest üritustest, mis andsid osavõtjaile tõelise elamuse komsomoli 50. aastapäevale pühendatud õhtu Mustvee kultuurimajas, kohtumine partisanibrigaadi võitleja sm. Domniniga ja partisanidele pühendatud ja mälestusmärgi avamine Rajal, küsimuste-vastuste õhtu doktor H. Kadastikuga Tabiveres, õhtu teemal "51 aastat Suurest Oktoobrirevolutsioonist" ja teemal "Nõukogude õpetaja" Saarel ja paljud teised.

Suurt tööd sel alal tehti Põltsamaal, Rannal, Tormas, Rajal, Saarel ja Mustvees.

RINGIDE arv vähenes, samuti oli vähem osavõtjaid. Muusikakuulsusi, ühiskondlike elukutsete ja eesrindlike kogemuste koole ning huvialaklubisid ei ole asutatud üheski kultuurimajas.

Märkimist väärib jällegi Põltsamaa kultuurimaja, kus tegutses 52 osavõtjaga kultuuriülikooli kujutava kunsti osakond ja 97 liikmega noorte kohvikklubi (S. Bergmanni eestvedamisel), kus organiseeriti noorte nõukogu, korraldati kohtumisõhtuid ja asutustevahelisi võistlusi.

Mustvee kultuurimajas tehakse suurt tööd lastega. Lastesektorit juhendavad L. Lille ja M. Palusle. Kord aastas annavad lapsed iseseisva kontserdi.

NÕUKOGULIKE KOMBETALITUSTE ORGANISEERIMISEL on kultuuriasutused samuti üht-teisi ära teinud. Laste kevadpäevad korraldasid Puurmani, Torma, Ranna, Kaarepere, Saare ja Sadala kultuurimaja, Tabiveres oli laste nimepäevapidu, Jõgeva kultuurimaja tähistas lastekaitsepäeva 300 lapse osavõtul.

Isetegevuskollektiivid on esinenud abielu registreerimistel, kalmistupäevadel ja matusetalitustel.

Rajooni täitevkomitee esimehe asetäitja MAIE PÄID luges ette rajooni täitevkomitee otsuse, milles tunnistati 1968 aasta töötulemuste põhjal rajooni parimaks kultuurimajaks Põltsamaa kultuurimaja ning parimaks raamatukoguks Mustvee linnaraamatukogu.

Põltsamaa kultuurimaja direktorit Sirje Tuulat ja instruktorit Feliks Leemetit ning Mustvee linnaraamatukogu juhatajat Linda Liinveed ja laenutajat Ariadna Neverovskajat premeeriti.

Märgiti ära Mustvee, Torma, Ranna, Raja ja Saare kultuurimaja hea töö elanikkonna teenindamisel.

Raamatukogudest märgiti ära Põltsamaa lasteraamatukogu, Tõikvere, Rutikvere ja Järve külaraamatukogu ning rajooniraamatukogu hea töö.

"Aastakokku võtete tegemine tõsine asi," jätkas M. Päid, "aga kultuuritöötajad on osanud sellelegi lõbusa vormi leida." Järgnev jutt oli aga üsna tõsine. Kultuuriasutuste pingerida poleks oluline kui esimest ja viimast lahutav vahe oleks minimaalne. Paraku on mõnegi kultuuriasutuse saavutused üsna ühesuguste võimaluste juures väga erinevad. Mahajääjad peavad ennast tõsiselt käsile võtma.

M. Päid pani ette, et sotsialistliku -võistluse I poolaasta kokkuvõtete tegemisel arvestataks klubilistele asutustele, kelle kollektiivid esinevad üldlaulupeol, täiendavalt punkte. Tähendab ju kas või ühe, kollektiivi ettevalmistamine laulupeoks neile suurt lisakoormust.

Veel märkis ta kiitvalt Mustvee ja Ranna kultuurimaja kollektiivi tublidust. Mustvee tuli teiseks linnakultuurimajade võistluses, Ranna oli paremuseilt teine maakultuurimajade arvestuses. Mõlemaid lahutas tugevatest võistlejatest Põltsamaa ja Torma kultuurimajast - suhteliselt väike vahe.

Kas päästis hoogne ühislaul koosolijate keelepaelad valla või saadi julgust tantsust-mängust kuid seekordsel aktiivipäeval võtsid kultuuritöötajad sõna hoopis elavamalt kui mullu.

Raamatukogude lastetöö metoodiku L. Ronga sõnavõtust jäi meelde niisugune mõte: "Palju rohkem peaks tegema lugemiskultuuri kasvatamiseks. Lugemiskultuur tähendab hoopis enamat kui ainult raamatu puhtana ja tervena hoidmist."

Kohalolijaist vanim, Tabivere kultuurimaja direktor H. Raja rääkis oma kogemustest: "Rahvaloomingust leiame nii palju huvitavaid mänge, laule jne., et nendega võiks sisustada terveid õhtuid. Peaksime seda võimalust rohkem kasutama."

Kokkuvõttes oli see päev Vaimastveres igati õnnestunud: oli lõbus, kuid kindlasti ei jää ka kasu tulemata.