Tõelisteks kultuurikolleteks!
Hilja Toome Punalipp(1967), 4. veebruar, nr. 16, lk. 2.
Oma põhiülesande tervikuna jätsid raamatukogud täitmata. Planeeritud 370000 raamatulaenutuse asemel laenutati 360 000. Halvasti tegid oma tööd Igavere, Kaarepere, Laiuse, Pajusi-Kalana, Pajusi-Luige, Rahivere ja Lembitu raamatukogu.
Lugejaid pidi 1966. a. lõpuks olema 17500, oli 16100 - 1400 lugejat on rajoonis puudu. Plaani ei täitnud Rahivere, Nõva, Pajusi-Kalana, Aidu ja Kivijärve. 7347 lugemisvõimelisest perest on külaraamatukogud jätnud teenindamata 763. Ometi pidime viima raamatu igasse kodusse. Kõik pered loevad Elistveres, Rutikveres, Sadalas, Tapikul, Tõikveres, Varbeveres ja Kamaris, vähe on aga lugejaid Pajusi-Luigel, Rannal, Visustis jm.
Külaraamatukogudest laenab kirjandust veidi üle 3200 lapse. Üldisest lugejate arvust moodustab see 1/3.
Töö lastega on paremini organiseeritud Torma, Tõikvere, Tapiku, Aidu, Voldi, Sadala, Kamari ja Palamuse raamatukogus.
Rajoonis on organiseeritud 50 rändraamatukogu ja 19 laenutuspunkti. Enamikus raamatukogudes on töö muutunud diferentseeritumaks, lugejate grupiviisilisele teenindamisele mindi üle Aidus, Lustiveres, Nõmaveres, Palal ja mujal.
Ühiskondlik-poliitilisele kirjandusele on küllaltki tähelepanu pööratud NLKP programmi, NLKP XXIII ja EKP XV kongressi ning pleenumite materjalide selgitamiseks on organiseeritud üle 70 vestluse ja bibliograafilise ülevaate, hulgaliselt raamatuplakateid ja -näitusi. Mitmesuguseid kohtumisõhtuid on olnud Jõgeva linnaraamatukogus, Kasepääl, Rajal, Sadalas, Tormas, Tõikveres jm. ühiskondlik-poliitilist kirjandust loetakse rohkem Tormas, Võtikveres, Tõikveres ja Umbusis liiga vähe aga Lembitus ja Kaareperes.
Huvi põllumajandusliku kirjaniuse vastu peaks samuti suurem olema, eriti Rajal, Pajusi-Luigel, Adaveres ja Nõmaveres.
Teaduslik-ateistliku kirjanduse propageerimiseks hakati pidama raamatulaenutuses eriarvestust. Toredat tööd on tehtud raamatukogude ajaloo uurimisel. Kroonikate koostamist alustati Aidus, Tormas, Tõikveres ja mujal. Samuti on kogutud materjali Suure Isamaasõja veteranide kohta ja koostatud vastavaid albumeid.
Kes siis olid meie paremad? Torma, Tõikvere ja Sadala. Hoolsalt on töötatud ka Saarel, Tapikul, Rutikveres ja Voldis. Kõigi raamaukogude esmaseks ülesandeks on aga muutuda tõelisteks kultuurikolleteks.