« Tagasi

Põltsamaa raamatuklubi "Noorustuli". Meie tegemised

K. Pagel Punalipp(1979), 24. aprill, nr 43, lk. 3.

 

RAAMATUKLUBI "Noorsootuli" tegutseb Põltsamaal Jõgeva keskraamatukogus viiendat aastat. Kõik klubiliikmed kuuluvad raamatuühingusse. Meil on raamatuühinguliikmepiletid ja -märgid.

Kõigepealt meie nimest. Selle saamiseks kuulutasime välja konkursi. Ettepanekuid oli palju. Sõelale jäi neist "Noorustuli", oleme ju kõik noored ning tuli on millegi hea ja helge sümboliks. Tule paistel on ka meie mõtted ausamad ja puhtamad.

Tuli - see on valguseallikas. Ta näitab meile teed teadmiste juurde. Tuli - see on soojus, mis süütab meis armastuse kirjanduse vastu. (Niisugused mõtted on pärit meie põhikirjast.)

Klubi eesmärk ongi äratada huvi kirjanduse vastu ja tutvustada uusi raamatuid. Püüame saada algteadmisi näitekunstist ja omandada etlemisoskust. Aitame korrastada raamatukogu fondi ja tegeleme omaloominguga. Kindlasti õpetab "Noorustuli" meile esinemisjulgust ning pakub meelelahutust.

"Noorustulel" on oma põhikiri ning liikmeks vastuvõtmisel tuleb anda tõotus. Meil on ka oma laul, mille autor on Mare Roostar.

Alguses oli meid klubis vähe, kuid nüüd on liikmeid 45 ning kandididaate 50.

Liikmeks võivad olla III -XI klassi õpilased. Kõige rohkem on nende seas tänavusi abituriente.

Klubisse kuulub õpilasi Põltsamaa keskkoolist ja H. Pöögelmanni nim. kutsekeskkoolist. Esimene üritus koos kutsekeskkooliga oli ülemöödunud sügisel ekskursioon Vargamäele.

Moodustasime ühise näiteringi. Hiljem oleme korraldanud koos ka tantsuõhtuid, tavaliselt kord kuus. Seal oleme mitte ainult tantsinud, vaid igal õhtul on olnud kindel teema. Kahel korral tutvustasime poistele sõjateemalisi raamatuid. Oleme korraldanud mitmesugustele tähtpäevadele pühendatud õhtuid.

Klubi liikmeks võetakse vastu pidulikult kaks korda aastas. Enne seda tuleb läbi teha kandidaadiaeg. Vastuvõtu tseremoonia on selline: tarkusetule süütamine; eksam vastuvõetavale, et kontrollida klubi liikmeks sobivust; põhikirja ettelugemine; põlvili tõotuse andmine; tarkusejoogi joomine ja ringi liikmeks löömine. Siis antakse kätte liikmepilet ja märk. Seni on meil olnud kolm vastuvõtmist. Esimene neist sai teoks 1977. aasta talvel ning kandis pealkirja "Külaskäik talvekuninganna maale". See oli omapärane selle poolest, et kogu õhtu viibisime muinasjutumaailmas. Troonil istus talvekuninganna, tema paremal käel minister, vasakul kroonik ning jalge ees õuenarr, kes terve õhtu rahvast lõbustas. Pärast eksamit andis talvekuninganna kätte piletid, minister kinnitas rinda märgid ja kroonik võttis allkirjad. Pärast korraldas narr mänge ja kihlvedusid.

Teine vastuvõtmine oli möödunud kevadel. Siis oli tseremoonia hoopis teises õhkkonnas. Tookordne eksam oli väga huvitav. Kõik eksamineeritavad pidid esitama mingisuguse etüüdi.Eriti hästi mängis Urve Ots Pipi Pikksukka. Esimest korda esines meie tubateater. Möödunud aastal oli vastuvõtmine korraldatud vastlapeona. Enne tegime väikese kelgusõidu. Järgnes õhtu pidulik osa ning lõpuks istusime teelauas.

Sellel aastal kavatseme uued liikmed vastu võtta lõpuballil.

Meil on olnud palju huvitavaid ettevõtmisi. Oleme tähistanud ka kirjanike juubeleid. Kõige rohkem üritusi oli seotud A. H. Tammsaare 100. sünniaastapäevaga.

Korraldasime kaks ekskursiooni Vargamäele, kus muuseumitöötaja Asko Sööt tutvustas meile "Tõe ja õiguse" tegevuspaiku ning meie lugesime katkendeid teostest. Bussis korraldati viktoriin. Võitjad said mälestuseks suurkirjaniku teoseid. Koostasime põimiku "Tõe ja õiguse" esimesest osast millega esinesime Jõgeval "Sõna" klubis ja A. H. Tammsaare sünniaastapäeval Põltsamaa autobaasis. Sai teoks kohtumisõhtu I. Sikemäega, kes kõneles meile eluluulest Vargamäel ja A. H. Tammsaare teostes. Võtsime osa rajooni lugejate konverentsist, mis oli pühendatud A. H. Tammsaare juubelile. Marje Koemets esines edukalt deklamaatorite konkursil.

M. Underi 95. sünniaastapäeva tähistasime luuleõhtuga. Raamatukogu metoodik S. Niinep, rääkis M. Underi elust ja loomingust.

Korraldasime ka kaks A. Lindgreni 70. sünnipäevale pühendatud õhtut. Esimene neist oli kutsekeskkoolis. Lavastasime katkendi raamatust "Väikevend ja Karlsson katuselt". Kavas oli viktoriin, kus pidime ära tundma Lindgreni teoste illustratsioone. Lõpuks sõime sünnipäevatorti ja tantsisime. Teine õhtu oli Jõgeval "Sõna" klubis.

L. Tolstoi juubeliks valmis põimik "Sõjast ja rahust", mida esitasime Põltsamaa keskkoolis.

Plaanis on veel tähistada M. Talvesti juubelit. Selleks õpime tema näidendit "Seltsimees telefon". Oleme tähistanud ka riiklikke tähtpäevi ning koostanud luulekavasid. Poisid valmistasid ette õhtu A. Blokist. Lembit Kurvits H. Pöögelmanni nim. kutsekeskkoolist rääkis meile palju huvitavat Hando Runnelist ning luges meile tema luuletusi.

Ülemöödunud märtsis oli meil luulekohviku õhtu "Emalaulud", kuhu olid palutud ka meie emad. Emadele meeldis see õhtu väga. Kavas on veel nukrate laulude õhtu kus L. Kurvits loeb R. Sanderi luulet.

Oleme kohtunud ka teiste koolide kirjandushuvilistega. Sügisel käis meil külas Tallinna 44. Keskkooli kirjandusring. Korraldasime neile ekskursiooni Palamusele. Kui Põltsamaale tagasi jõudsime, ootasid meid ees kohvilauad. Meile meeldis väga pealinlaste mitmekesine kava. Tüdrukud laulsid ingliskeelseid ning ka omaloomingulisi laule. Eriti tähelepanuväärne oli see, et peaaegu kõigil külalistel ,oli midagi oma loomingust ette lugeda. Lõpuks esitasid nad O. Lutsu "Kapsapea".

Suurematest ettevõtmistest võiks nimetada veel nelja kooli naeruõhtut, millest võtsid osa Adavere 8-kl. kooli VIII klass, Lustivere 8-kl. kooli kirjandusring, H. Pöögelmanni nim. kutsekeskkooli kirjandushuvilised ning meie "Noorustuli". Iga kool pidi esitama midagi naljakat. Teised koolid said sellega hästi hakkama, kuid kutsekeskkooli noormehed jäid hätta. See oli esimene katse ühendada Põltsamaa ümbruse kirjandushuvilisi noori.

Et enamik klubi liikmetest on tänavused abituriendid, peame hoolitsema järelkasvu eest. Sellel aastal korraldasime mitmeid üritusi just noorematele, et äratada neis huvi meie klubi vastu.