« Tagasi

Raamatute maailmast

E. Vaik  Punalipp(1979), 6. oktoober, nr. 117, lk. 2.

 

NSV Liidu kodanikel on õigus kultuurisaavutuste kasutamisele.Selle õiguse tagavad riiklikes ja ühiskondlikes fondides olevate kodumaa ja maailma kultuuriväärtuste üldkättesaadavus; kultuuriasutuste arendame ja ühtlane paigutamine meie maa territooriumil: televisooni ja raadio, raamatukirjastamise ja ajakirjanduse ning tasuta kasutatavate raamatukogude võrgu arendamine; välisriikidega kultuurialase vahetuse laiendamine.(NSV Liidu Konstitutsiooni § 46)

Praegusaja raamatukogutöötaja ei saa kaugeltki olla vaid raamatute laenutaja. Ta peab suutma ja oskama lugejatele kirjandust kättesaadavaks teha, organiseerima raamatuüritusi, propageerima raamatukogu ja lugemist. Ehk teisiti öeldes - raamatukogu peab olema kohaliku rahva seas autoriteeti, raamatukogutöötaja olgu kohaliku majandi, kooli ja kultuuriasutuste abiline. Tema töö on edukas vaid siis, kui ta oma ümbruskonna rahva soove ja nõudmisi teab ja arvestab. Meie rajooni raamatukogutöötajad on olnud alati teiste omataoliste hulgas paremate seas. Kiirem kui vabariigi keskmine on meie rajoonis olnud kirjanduse ringlus, keskmisest suurem õpilaste hõivatus, laenutuste arv raamatukogude kohta ja laenamissagedus. Kokku on meie rajooni raamatukogudes üle 15 000 lugeja.

On teada, et raamatukogude autoriteet saab alguse keskraamatukogust. Tema suunab haruraamatukogude tööd ning annab neile nõu ja abi. Meie keskraamatukogul on tugev ja püsiv kaader. Ainus häda on, et keskraamatukogu asub Põltsamaal, rajooni ühes servas, ja asjaajamine on sellevõrra raskem. Alates 1978. aastast on kõik keskraamatukogu töötajad kas siis kõrgema või erialase keskeriharidusega. 1977. aastast saadi juurde vanemmetoodiku koht ja hiljem infotöö bibliograafi koht.

Kus paikseid raamatukogusid pole, sinna viivad lugemist raamatubussid kord nädalas. Viimati pandi käiku raamatubuss Neanurmesse. Kui soovitavat raamatut kohalikus või rajooni keskraamatukogus pole, saab kasutada raamatukogudevahelist laenutust. Siis tuleb raamatukogutöötajatele oma soovist teada anda.

Raamatukogutöötajate kohuseks on organiseerida raamaturinglus peale oma maja ka väljaspool raamatukogu. Meie raamatukogud on korraldanud ja korraldavad ka edaspidi huvitavaid kohtumisi kirjanikega, kirjandusõhtuid, raamatuarutelusid, raamatupäevi, tähistatakse kirjanike juubelitähtpäevi, korraldatakse konkursse, viktoriine, raamatuballe, kirjandusdekaade jne. Selle aasta lastekirjanduse nädalal 9.-15. aprillini oli kogu rajooni lastel hulganisti toredaid üritusi ja kohtumisi. Kohtuti E.Niiduga, U. Leiesega, ajakirja "Pioneer" tegijatega jne., võeti kokku viktoriini ja omaloomingukonkursi tulemused.

Teiste raamatukogude ja koolide tarvis koostab keskraamatukogu näidisüritusi, saadetakse majanditele ja asutustele kirjanduse soovitusnimestikke. Need on suureks abiks. Lugejatele on kasuks ka teaduskirjanduse propaganda üritused. Raamatukogude 1979. aasta sotsialistliku võistluse kohustused näevad ette lugejate ja laenutuste arvu suurenemist. Üksikasjalikud plaanid on ka teaduskirjanduse propageerimiseks. Selle nimel organiseeritakse kirjandusdekaade, raamatuüritusi jne. nii ühiskondlik-poliitilisest, põllumajandus- kui tehnikakirjandusest.

Raamatukogutöötajad täiendavad oma teadmisi erialaseminaridel ja kultuuriülikoolides, paljud õpivad mittestatsionaarselt kõrgkoolides.

Väga palju on rajoonis staazikaid raamatukogutöötajaid, kes teevad oma tööd hingega ja kellel on kodukandis autoriteeti: Kaie Põdra Järvelt, Mare Nahk Palamuselt, Evi Liiker Puurmanist, Aino Luht Tõikverest, Linda Liinve Mustveest ja paljud teised.