« Tagasi

Raamatukogutöötajatele kuluks abi ära

Vaike Oro  Punalipp(1971), 23. november, nr. 138, lk. 2.

 

Maailmas ei ole ega ole olnud riigi- ja poliitikategelast, mõtlejat ja teadlast, kes niisugusel määral oleks huvitunud raamatukogudest ja andnud nii üksikasjalise programmi raamatukogutöö arendamise kohta, nagu seda tegi V. I. Lenin. N. K. Krupskaja sõnade järgi otsustas Lenin maa kultuuritaseme üle selle järgi, kuidas on korraldatud raamatukogutöö.

Kõik Lenini sõnavõtud ja esinemised raamatukogunduse küsimustes, samuti tema poolt allakirjutatud Nõukogude valitsuse dekreedid teenivad seda peamist ülesannet: teha raamatukogudes leiduvad raamatud kättesaadavaks kõigile. Lenin toonitas korduvalt, et ajalehtede ja ajakirjade, raamatute ja õpikute väljaandmisel tuleb ennekõike varustada nendega raamatukogud.

Lenin nägi raamatukogude uhkust ja au selles, kui laialdaselt rahvas kasutab raamatuid, kui palju on kaasa tõmmatud lugejaid, kui ruttu rahuldatakse mistahes nõudmine raamatutele, kui palju laenutatakse raamatuid.

Nõukogude raamatukogunduse areng on järginud täielikult V. I. Lenini püstitatud põhieesmärke.

Nõue maksimaalselt lähendada raamatukogutööd elu vajadustele on alla kriipsutatud peaaegu kõigis partei dokumentides raamatukogutöö kohta ka tänapäeval. Rõhutatakse, et raamatukogud peavad aitama töölistel kolhoosnikutel ja haritlastel täiendada oma teadmisi, omandada teaduse ia tehnika saavutusi ning eesrindlikke töömeetodeid, osutama igakülgset abi noorsoos kõrgete moraalsete omaduste kasvatamisel.

Et raamatukogud oleksid võimelised neid ülesandeid täitma, selleks on eelkõige vaja hästi komplekteeritud fonde, laialdaste teadmistega töötajaid ning majandite juhtkondade ja partei-algorganisatsioonide igakülgset abi.

Kuidas on nende küsimustega lood meie rajoonis?

Mis puutub kirjanduse valikusse külaraamatukogudele, siis selle eest hoolitseb F. R. Kreutzwaldi nim. Eesti NSV Riiklik Raamatukogu, kes kirjanduse komplekteerimisel raamatukogudele arvestab lugejate arvu ning lastest ja täiskasvanutest lugejate suhet. Neli meie külaraamatukogudest - Puurmani, Järve, Torma ja Voldi - komplekteerivad oma fondid ise vastavalt vajadusele, sest need on küllaltki suured keskused ja töötavad koos haruraamatukogudega.

Tellimise aluseks kirjastuste temaatilised plaanid ja tellimislehed.

Raamatukogutöötajaid aitab nende töös perede kartoteek, mille abil saab kindlaks teha, kes piirkonna elanikest loevad, kes mitte. Raamatukogutöötajate ülesandeks on viia head ja targad raamatud paljude inimesteni. Ütles ju M. Gorki: "Kõige eest, mis minus on head, võlgnen ma tänu raamatule."

Et raamatukogude töö läheks nagu peab, selleks on vaja erialaste teadmistega ja kogemustega töötajaid. Viimase paari aasta jooksul on Jõgeva rajooni juurde tulnud päris mitu eriharidusega . Et teoreetilistele teadmistele lisanduks ka praktika selleks on vaja töötada kogu aeg ühes ja samas raamatukogus. Kaadri vahetus (kui see toimub veel igal - aastal) viib raamatukogus tehtud töö minimaalseks, sest iga uus alustab otsast jälle omamoodi peale.

Et noored kiiremini leiaksid oma koha uues kollektiivis ja esimene töökoht paljudeks aastateks ikka omaseks jääks, selleks on vaja majandi juhtkonnalt ja parteialgorganisatsioonilt veidigi tähelepanelikumat suhtumist noortesse raamatukogutöötajatesse. Paraku kiputakse ikka veel unustama, et raamatukogu on inimeste elus niisama tähtis kui ükskõik milline teine vajalik asutus, ning et raamatukogu ei kasuta mitte võõrad inimesed, vaid kolhoosi või sovhoosi elanikud.

Sellest on aru saanud paljud meie  majandite juhid ning nendes kohtades leiame raamatukogu meeldivates ruumides ja nägusa moodsa mööbliga. Peame mainima Adavere sovhoosi teeneid, et sealne raamatukogu on ümberkaudsetele elanikele meeldivaks kultuurikeskuseks. Äsja aitas oma raamatukogu Ranna kolhoos, andes raha uute riiulile ostmiseks. Palju on kolhoosi abigi tehtud "Lembitu" raamatukogus. Sama võib öelda ka Visusti raamatukogu kohta, kus ei puudu isegi vaibad põrandal.

Kuid veel paljud meie raamatukogud on sellistes ruumides et seal ei taha keegi hea

meelega töötada, veel vähem julgeb neid raamatukogusid näidata külalistele. Kuigi töö poolest ei ole mitmetele midagi ette heita. Hädasti vajaksid praegu uusi ruume Kamari, Pala, Nõmavere, Nõva, Vaimastvere ja Varbevere raamatukogu. Voldi raamatukogu remonti lubati peadselt alustada, loodame, et see ei jää ainult lubaduseks. Pala raamatukogu sai uue mööbli ning ka ruumid on olemas, puuduvad ainult töömehed,  kes remondi ära teeksid. Nõva raamatukoguga oleme aga niikaugel et peame selle eeloleval talvel sulgema, kui kohapeal abi ei anta. Nõmavere raamatukogule oleme lootnud juba ammu uusi ruume, sest asub ta ju sellise suure majandi territooriumil, nagu seda on Lenini nim. kolhoos, ja teenib nimetatud kolhoosi elanikkonda. Kuid siiani on meie lootus olnud asjatu,

Praegu on raamatukogude peamiseks ülesandeks propageerida NLKP XXIV kongressi otsuseid ning teha eeltööd selleks, et tähistada tuleval aastal vääriliselt NSV Liidu 50. aastapäeva. Et igapäevane töö oleks korras ja raamatukogude väline ilme igati meeldiv ning kaasaegne, selleks on vaja, et kõik need kellest see sõltub, mõtleksid kas või viivukski kõigele, millest eespool juttu tegime.