« Tagasi

Mõtetega homses

E. Kalmet  Punalipp(1971), 18. veebruar, nr. 21, lk. 2.

 

Sõna võttis rajooni kultuuriosakonna juhataja HILJA TOOME. Ta rääkis lühidalt rajooni 17 kultuurimaja möödunudaastasest tööst.

Riiklikes klubilistes asutustes peeti mullu 597 loengut, mida kuulas 21 516 inimest. Kõige rohkem loenguid oli Palamuse, Põltsamaa, Laiuse, Tabivere ja Mustvee kultuurimajas. Temaatiliselt domineerisid loengud kirjandusest ja kunstist ning ühiskondlik-poliitilistel teemadel.

Temaatilisi üritusi oli kultuurimajades 296, neist võttis osa 26390 inimest. Huvitavamaid temaatilisi üritusi korraldati Põltsamaal, Palamusel, Tabiveres, Sadalas ja Jõgeval. Eriti õnnestunud massüritustest tasuks nimetada esimest noorteklubi õhtut Jõgeval, sõnalismuusikalist lavastust 2Lenin elas, Lenin elab ja Lenin jääb elama". Mustvees, viktoriinide õhtut "Käitumisest" Palamusel, kadriõhtut Sadalas.

Isetegevusringe tegutses rajoonis 126, neis oli 1389 isetegevuslast. Koos erialaringidega oli ringe 149, neist võttis osa üldse 1775 inimest.

Huvialaklubisid oli kolm:

Palamuse kultuurimajas huvitavate kohtumiste klubi, Kaareperes ja Laiusel keskealiste klubi. Noorteklubid tegutsesid Jõgeva, Sadala, Tabivere ja Vaimastvere kultuurimajas.

Mida Hilja Toome aga rajooni kultuuritöös ebameeldivaks üllatuseks pidas, see oli kinolektooriumide vähesus. Põltsamaa kultuurimajas olid need teemadel "Maailma maid ja rahvaid" ning "Kongressist kongressini", kinolektoorium töötas veel Palamusel, Kaareperes ja Sadalas. Ometi poleks kinolektooriumi organiseerimine pidanud ühelegi kultuurimajale üle jõu käima. Rajooni kinovõrk oleks seejuures meelsasti kaasa aidanud.

Rajooniraamatukogu juhataja VAIKE ORO pöördus samateemalise jutuga raamatukogutöötajate poole. Traditsioonivastaselt alustas ta sellest, mis raamatukogutöös mullu soovida jättis.

Nagu näitasid ootamatud kontrollkäigud, pole töödistsipliin just kõige parem. Mitu maaraamatukogu olid tööpäeval teadmata põhjusel suletud. Kui lugeja on raamatukogutee (sageli mitu kilomeetrit) ilmaaegu maha käinud, siis vaevalt ta niipea enam seda teekonda ette võtab.

Ka nõupidamistel ei ole kunagi kogu raamatukogurahvas täiearvuliselt kohal.

Kirjandust peaksid raamatute laenutajad ise paremini tundma. Sellekohane kontroll näitas, et kaugeltki kõik raamatukogutöötajad pole uudiskirjandusega nii kursis, et võiksid seda lugejatele soovitada.

Külanõukogud kasutavad raamatukogurahvast liiga palju igasugustel loendustel, samuti valimiste ettevalmistamisel.

Mitmesuguste             lisakohustuste täitmisega läks rajooni raamatukogudes mullu kaotsi 348 tööpäeva. Kui aga igal neist päevadest oleks kas või ainult 10 laenutust tehtud?

Aktiva poole pealt nimetas V.Oro seda, et Adavere, Laiuse, Torma ja veel mõnes raamatukogus suurenes laenutuste arv tublisti, et üha rohkem lugejate soove leiab rahuldamist raamatukogudevahelise abonomendi kaudu, et rajooni tuli juurde neli eriharidusega raamatukogutöötajat, kõik noored ja tublid tüdrukud. Rõõmustas lõpuks ka see, et küsitlus "Kuidas teile meeldib teie elukutse?" andis tulemuse: enamikule raamatukogutöötajatele nende elukutse meeldib. See annab põhjust loota, et ka töötulemued tasapisi paranevad.

Väga tubli on Põltsamaa lasteraamatukogu pere, ikka tublid on Tõikvere, Torma, Rutikvere ja Tapiku raamatukogu töötajad, edasiminekut on märgata Palamuse, Kamari ja Laiuse raamatukogus.

Väljajagamist ootas hulk kingitusi. Kultuuriosalkonna juhataja Hilja Toomel oligi nimekiri, mille järgi ta kingitusi kätte andma hakkas.

Esimesena astus ette Põltsamaa kultuurimaja direktor ja ühtlasi sünnipäevalaps Sirje Tuula. Edasi tulid Kamari raamatukogu nooruke juhataja Ene Tarto, teenekas raamatukogutöötaja Salme Tralla Tormast, kultuurimajade direktorid Elina Sammul ja Erna Soome, raamatukogujuhatajad Aino Luht, Helju Kusma ja Mare Nahk, kultuurimajade kunstilised juhid Jevgenia Sulimova ja Senta Bergmann, algaja, kuid juba heast küljest silma paistnud Pala kultuurimaja direktor Hille Sõlg ning veel mitmed väsimatud kultuuripõllu harijad.

Põllumajandustöötajate ametiühingu rajoonikomitee esinaine Mare Vilimaa andis üle ametiühingu rajoonikomitee kingitused koos tunnutussõnadega. Kuremaa sovhoostehnikumi klubi, vaieldamaitult ühe parema klubilise asutuse juhatajat Vello Pütsepat ei olnud kohal. Kuid kiiduväärt on ka Aino Ploomi töö lastega EPT Jõgeva rajoonikoondise klubis, Taivo Toome algatusvõime Jõgeva Sordiaretusjaama ja Eha Vaikla hea pealehakkamine Palamuse sovhoostehnikumi klubis.

Päevakorras oli ka väike isetegevuskonkurss. Elevust tekitasid ja meeldisid kahekõne abielupaar Eduard ja Linda Põltsamaalt, vene rahvatants "Kaseke", Põltsamaa kultuurimaja "vanade ja noorte tantsurühma", "rahvusvaheliselt tunnustatud külakapelli" esinemine, "aruande- ja valimiskoosolek kultuuriosakonnas" ja teisedki numbrid. Kuid auhinna vääriliseks tunnistas publik siiski Põltsamaa kultuurimaja näitejuhi Aliide Vahteri sõnakunstnikutalendi.

Niisugune oli see kokkuvõtete tegemise päev rajooni kultuuritöötajatel.

Tagasiteel võis bussis kuulda kergemakaalulise kõneluse sekka ka päris tõsist tööjuttu. Kultuurimaja remondist ja temaatilise õhtu ettevalmistamisest, kataloogide koostamisest ja näitlikust agitatsioonist. Seda, kes oma ametisse kiindunud, ei jäta töömõtted pidupäevalgi maha. Nagu igal teisel elualal, nii ollakse ka kultuuritöötajate peres mõtetega homse päeva tegemistes, tunnustus - III koht vabariigis -, mis võideti kätte Lenini 100, sünniaastapäeva eelses vabariiklikus võistluses, kohustab meie rajooni kultuuritöötajaid uuteks tegudeks.