H. Nõlvak  Punalipp(1978), 31. oktoober, nr. 128, lk. 3.

 

Tee kirjaniku juurde algab läbi tema raamatute. On ju nendes kirjas kõik see, mille üle autor on mõtisklenud ja südant valutanud, kõik see, millest ta on tahtnud oma lugejatega kõnelda.

Sageli aga ei lepi lugeja üksnes teoste tundmisega. Tekib soov teada saada hoopis põhjalikumalt kirjanikust endast, tema loomingu tagamaadest. Tahame tundma õppida teda kui inimest. Ja mida suurem kirjanik, seda elavamat huvi ta esile kutsub.

Sel aastal on lugejate tähelepanu keskpunktis Lev Tolstoi. Tema suur juubel septembrikuus tõi meie lugemislauale rohkesti uut ja huvitavat. Kui sinna juurde arvata ka varemilmunu,saame üsna mitmekülgse materjali kirjaniku elust, tema kodupaigast, vaadetest kirjandusele ja kunstile jm.

Kõige põhjalikuma ülevaate Tolstoi loomingust leiame Tolstoi "Kogutud teoste" I köitest (Tallinn 1954), kus S. Bõtskov artiklis "Lev Tolstoi looming" käsitleb kirjaniku teoseid nende ilmumise järjekorras. Ühingu "Teadus" metoodiline abimaterjal "Abiki lektorile" sisaldab filoloogiakandidaat N. Basseli artikli "L. N. Tolstoi - suur vene realist" (Tallinn 1978). Selles on juttu Tolstoi elust ja loomingust, Tolstoi mõjust eesti kirjandusele, samuti tema tähtsusest maailmakirjanduses. Brošüüri lõpus on soovitatava kirjanduse loetelu.

Kindlasti on lektorile abiks ka 1960. aasta "Kultuuri ja Elu" 11. numbris avaldatud lehekülg pealkirja all "Mida ütles Lev Tolstoist ... ", kuhu on koondatud kogu maailma suurmeeste mõtteid ja hinnanguid Tolstoi kohta.

Tolstoi kodukohast Jasnaja Poljanast on viimasel ajal üsna palju kirjutatud. Ootamatult huvitavaid fakte aga sisaldab möödunud aasta "Nõukogude Õpetajas" ilmunud Maimo Kalmeti artikkel "Sõpradele - Tuula präänik, vaenlase vastu – relv". Artikkel ise käib läbi mitme ajalehenumbri, kuid kirjandushuviliste tähelepanu peaks köitma just selle viies osa alapealkirjaga "Mastimännid" (17. sept. 1977. aasta).

Rohkesti on ilmunud mälestusi Tolstoist. Huvipakkuv on E. Pillesaare poolt koostatud ja tõlgitud kogumik "Tolstoi läheduses" (""Loomingu" Raamatukogu"1960, nr. 45). See sisaldab suurele kirjanikule lähedal seisnud inimeste mälestusi temast. Nii saame teada, milline oli tavaline Tolstoi päev, kuidas valmis Repini maal kündvast Tolstoist, kuidas loodi romaan "Ülestõusmine", kuidas tõlgendas Tolstoi ise oma "Anna Karenina" epitaafi, milliste kirjanike ja heliloojate tööd talle kõige enam meeldisid jne.

""Loomingu"             Raamatukogu" 1978, nr. 34 Tatjana Suhhotina-Tolstaja "Minu isa surm ja tema lahkumise tagapõhi", sisaldab Tolstoi tütre mälestusi. Selles raamatukeses astub Tolstoi vanim tütar välja tohutu sensatsioonilaine vastu, mille põhjustajaks oli Tolstoi lahkumine kodust ja tema surm kümme päeva hiljem väikeses Astapovo stepijaamas. Tatjana Suhhotina-Tolstaja püüab leida tõde, õigustada ja selgitada nii oma isa kui ka ema käitumist.

Käesoleva aasta septembrikuu "Edasid" (alates 7. septembrist) sisaldavad Tolstoi abikaasa Sofja Tolstaja memuaare. Pealkirja all "Minu elu" jutustab Sofja Tolstaja elust Jasnaja Poljanas, oma lastest, Jasnaja Poljanat külastanud suurmeestest, oma abikaasa mitmesugustest ettevõtmistest. Samas mõtiskleb ta ka nende asjaolude üle, mis teda ja Lev Tolstoid teineteisest eraldama kippusid.

Märkmeid Lev Tolstoi kohta, samuti Gorki lõptamata kirja, mis on kirjutatud Tolstoi kodust lahkumise ja surma mõjul, leiame Gorki teoste 9. köites (Tln. 1959) pealkirja all "Lev Tolstoi".

Sellest, kuidas I.I. Metsnikov Tolstoid külastas, samuti jutustuse "Ivan Iljitsi surm" saamisloost võime lugeda B. Mogilevski raamatu "Metšnikov" lehekülgedelt 252-256.

Tolstoi kirjanikutöö köögipoolt on püüdnud eesti lugeja jaoks avada J. Semper. Leiame tema artikli "Kuidas töötas Tolstoi" artiklite ja esseede kogumikust "Mõtterännakuid" III (Tallinn 1977).

Kindlasti peaksid lugejale huvi pakkuma ka käesoleva aasta "Kultuuri ja Elu" 8., 9. ja 10. numbris ilmunud A. Koni mälestused .L. Tolstoist.

Noore Tolstoi kujunemisloost tema päevikute põhjal on juttu "Sirbis ja Vasaras" 8. septembril 1978 B. Eichenbaumi monograafia "Noor Tolstoi" esimese peatüki vahendusel.

Tolstoi hinnangutest Shakespeare'i loomingule saame lugeda G. Mere artiklist "Shakespeare kuid edasi?" ("Looming" nr. 4 1964). "Lev Tolstoi ja muusika" - sellise pealkirja all avaldab käesoleva aasta septembrikuu "Nõukogude Kool" Maimo Kalmeti artikli, milles ta tutvustab eesti lugejaile artikliga sama pealkirja kandvat venekeelset raamatut, mis ilmus eelmisel aastal sarjas "Kirjanikud ja muusika".

Omaette rühma moodustavad artiklid, kus käsitletakse Tolstoi seoseid Eestiga, tema tööde mõju eesti lugejatele .

Eesti kirjanike mõtisklusi Tolstoist sisaldavad 1960. aasta "Looming" nr. 11 ja 1978. aasta "Looming" nr. 9.

Huvipakkuv on A. Annisti ja T. Valkava artikkel "Lev Tolstoi kirja vahetuses eestlastega" ("Keel ja Kirjandus" nr. 6 1964). Eestlased on suurele vene krahvile kirjutanud väga mitmetel põhjustel palunud rahalist abi, palunud saata teoseid, küsinud nõu oma eluprobleemide lahendamisel.

Tolstoi teoste avaldamisest eesti keeles, tema näidendite jõudmisest eesti teatrilavale, Tolstoi isiksust ja elukäiku tutvustavatest artiklitest, tema juubelite tähistamisest Eestis - kõigest sellest ja veel paljust muust annavad ülevaate N. Andreseni ja S. Issakovi artiklid. N. Andreseni "Eesti kirjanduslikust elust sajandivahetusel ja L. Tolstoist" ilmus "Keeles ja Kirjanduses" 1960. aasta novembris.

S. Issakovi pikk ja põhjalik artikkel "L. Tolstoi XX sajandi alguse eesti kirjanduslikus ja ühiskondlikus elus" läbib "Keele ja Kirjanduse" käesoleva aasta septembri- ja oktoobrinumbrit. Suure kirjaniku juubelipäev on möödas, kuid lugejate huvi tema teoste, samuti tema kohta kirjutatu vastu püsib. Olgu käesolev kirjutis väikeseks suunavaks viidaks teel Tolstoi mõttevaramu juurde.

           

Viktoriin L. Tolstoi elust ja loomingust       

 

1. Millisest Tolstoi teosest on järgmine katkend?

"Tee ääres kasvas tamm. Olles tõenäoliselt kümme korda vanem kaskedest, milledest koosnes mets, oli ta ka kümme korda jämedam ja kaks korda kõrgem igast kasest. See oli hiiglasik, kahe sülemõõdu jämedune tamm, nähtavasti ammu äramurtud okstega ja muritud koorega mis oli kaetud vanade korpadega. Oma määratu suurte, kohmakate ja ebasümmeetriliselt harali jändrikkude käte ja sõrmedega seisis ta nagu vana vihane ning põlglik koletis naeratavate kaskede keskel. Ainult tema üksi ei tahtnud alistuda kevade võlule ega tahtnud näha ei kevadet ega päikest."

2. Kelle järgi ,on loodud Anna Karenina väline portree?

3. "Mind külastas minu poolt kirjeldatud inimese poeg, hiljem käis mees ka ise minu juures.

Poeg palus ema nimel, et ma ei avaldaks draamat, sest emal oleks raske seda üle elada ja pealegi kartvat ema, et sellest võib tulla suur pahandus. Ma muidugi lubasin.

Nende külaskäik oli mulle väga huvitav ja õpetlik. Veel kord, nagu seda varemgi mitmel puhul on juhtunud, veendusin ma, kuivõrd tühised ja kunstlikud on need psüühilised ajendid, mida sa ise välja mõtled, et selgitada kirjeldatavate inimeste käitumist, võrreldes ajenditega, mis inimesi tegelikus elus juhivad. Pärast nendega vestlemist, kadus mul huvi selle töö vastu."

Millisest Tolstoi teosest on jutt? .

4. "Ülestõusmise" kolmanda osa kallal töötades ei suutnud Tolstoi kaua aega otsustada Katja Maslova saatust: kas Nehljudov abiellub temaga või ei. Millist abivahendit kasutas kirjanik otsuse langetamisel?

5. Millal ilmus Tolstoi "Sõda ja rahu" eri raamatuna esimest korda eesti keeles? Nimetage tõlkijad.

6. Milline Tolstoi näidend leidis esimesena tee eesti lavale?

7. Kuidas olid Tolstoiga seotud eestlased Hans Soans ja Juhan Tael?

8. Millist meetodit kasutas Tolstoi võõrkeelte õppimiseks?

9. Millise helilooja loomingut armastas Tolstoi kõige rohkem?

10. Kes on andnud Tolstoile järgmise hinnangu:

"Tolstoi ei vanane kunagi. Ta on nende kunstigeeniuste hulgast kelle sõna on eluvesi. Allikas keeb lakkamatult. Me kummardume üha uuesti selle kohale ja meile näib, et me pole kunagi enne joonud nii selget, puhast ja karastavat vett."

Viktoriini vastused palume ära saata hiljemalt 15. novembril aadressil: Põltsamaa, Veski tn 3. Jõgeva keskraamatukogu. Paremaid lahendajaid ootavad auhinnad.