Vaike Oro  Punalipp(1972), 28. märts, nr. 38, lk. 2.

 

UNESCO XVI peakonverents Pariisis kuulutas 1972. aasta rahvusvaheliseks raamatuaastaks. Selle embleemiks on kahe käest kinni hoidva inimese kujutis avatud raamatu lehekülgedel, mis sümboliseerib rahvusvahelist koostööd. Raamatuaasta deviisiks on "Raamat igaüheni!". See tähendab, et tuleb viia raamat rahva tähelepanu keskpunkti ja lähendada teda neile lugejatele, kes seni on kirjandusega vähe kokku puutunud.

Raamatuaastat tuleb vaadata kui võimalust raamatukoguliku teenindamise arendamiseks ja parandamiseks. Raamatupropagandat tehakse kõigis riikides, sellesse on sekkumid rahvusvahelised organisatsioonid, mis on seotud kirjanduse, raamatukogunduse, kirjastustegevuse ja raamatukaubandusega.

Erilist tähelepanu peavad raamatukogud pöörama lugejate arvu kasvule, sest millal siis veel kui mitte raamatuaastal peaks suurenema lugejate arv. Eelkõige tuleb kirjasõna teha lähedaseks lastele ja noorukitele. Siin on raamatukogude kõrvalotsustav sõna öelda koolidel.

Raamatuaasta plaanid on valmis ka meie raamatukogudes. Paljus on need seotud teise suure tähtpäeva, NSV Liidu moodustamise 50. aastapäeva tähistamisega. Praeguon jõutud juba nii mõndagi ära teha.

Rajooniraamatukogu on organiseerinud kirjandusõhtu J. Smuuli sünniaastapäevaks, koos muusikakooliga luuleõhtu "Armastatud värsiridu eesti autoriteit", "Kalevipoja" õhtu, kunsti ja kirjanduse kalendri Carl Robert Jakobsonist ja Franz Schubertist.

Koos kultuurimajaga alustasime temaatiliste õhtute sarja "Suur ja lai on maa ... ". Algust tegime Taga-Kaukaasia liiduvabariikide tutvustamisega. Märtsis oleme järjega Kesk-Aasia rahvaste juures. Edaspidi on plaanis nii mõnigi luule- ja kirjandusõhtu, kunsti ja kirjanduse kalendrid jõuavad kuulajateni igas kvartalis ning järgnevatel kuudel loodame kohtuda ka mõne kirjanikuga.

Jõgeva linnaraamatukogus oli külaskirjanik Villem Gross, korraldati luuleõhtu noorte autoritega, arutati R. Kaugveri raamatut "Jumalat ei ole kodus". Samas vaimus ,tahetakse jätkata ka edaspidi.

Lasteraamatukogudes on raamatuaasta plaanid veelgi tihedamad, sest aitavad ju nemad kaasa ka pioneeriorganisatsiooni juubeli tähistasmisel. Kuid põhiliseks tööks jääb saavutada, et kõik õpilased hakkaksid ,kirjandust lugema. Õpilastele korraldatakse vestlusi raamatust ja raamatukogust. Palju on tehtud ja tahetakse veel ära teha lugemiskultuuri kasvatamisel ja bibliograafiliste teadmiste süvendamisel. Ehk jõuab ka meie rajoon niikaugele, et koolides hakatakse huvi tundma raamatukogutundide vastu, sest teistes rajoonides on selles küsimuses asjad korras.

Mustvees peaks lõpule jõudma raamatukogude remont ja raamatuaasta teine pool peaks minema juba töö tähe all.

Külaraamatukogudes   tähistati veebruarikuus aktiivselt J. Smuuli 50. sünniaastapäeva. Suuremad üritused korraldati Saarel, Palamusel, Puurmanis, Tapikul jm. Plaanis on aga veel palju toredaid ettevõtmisi nii täiskasvanuile kui ka lastele. Muidugi ootavad raamatukogutöötajad lugejateit aktiivset osavõttu nendest üritustest ja loodavad, et need toovad raamatukogudesse ka rohkesti uusi lugejaid.

Et lugejaltele uut ja huvitavat, pakkuda, selleks peab olema oskust ja teadmisi. Rajooniraamatukogu ja rajooni lasteraamatukogu püüavad külaraamatukogude töötajaid igati aidata.

Veebruarikuu lõpul peetud seminaril vestesles meiega raamatuaastast E. Lepik Tallinnast, tutvusime Taga-Kaukaasia rahvaste kirjandusega, Tartu lasteraamatukogu ,juhataja H. Kottise tutvustas meile endi kogemusi lugemiskultuuri kasvatamisel õpilaste hulgas jne.

Edaspidistel seminaridel jätkame NSV Liidu rahvaste kirjanduse tutvustamist, kohtume kirjanikega, teeme arutelu mõnest huvitavast raamatust, külastame kindlasti raamatu- ja raamatugraafika näitust Tallinnas, uurime, kui palju loetakse meie raamatukogudest loodusteaduslikku kirjandust jne.

Ühesõnaga - plaane on palju ja tööd tuleb teha rohkesti. Selleks kõigile raamatukogutöötajatele jõudu ja head pealehakkamist. Lugejatele soovin raamatuaastal ja ka edaspidiseks meeldivaid tunde toredate sõprade raamatutega!