"Noorustuli"

Maris Laubre  Noorte Hääl(1978), 20. oktoober.

 

-nii on Põltsamaa õpilaste kirjandusklubi nimi. öelgem kohe, et ta ongi klubi, selle sõna õiges, ainutäpses tähenduses – koht, kuhu ei tulda mitte ainult sel ja sel päeval ning tunnil sellest või tollest programmikohasest üritusest osa võtma, vaid ka lihtsalt tullakse, kui on aega, meeleolu, teistega kokkusaamise tarvet. Sest huvilisi, mõttekaaslasi, s.t. klubi teisi liikmeid leiab siit, Jõgeva rajooni keskraamatukogust (mis Põltsamaal asub), alati. Sel õhtul kui ajaleherahvas klubilastel külas oli, oldi häälestatud kuulama rohkem kui ise rääkim, aga välgukiirusel laialijagatud paberilehed, kuhu soovijad pidid kirjutama oma arvamuse noortelehe kohta, tõid meieni siiski lehetöös nii vajalikku teadmist lugejate suhtumise kohta, tehti ettepanekuid ja kriitikat. See oli nii tore. Seda enam, et "Noorustule" rahvas on tõesti huviline, arenenud kirjandusmaitsega, väga arukas.

Klubi tegutseb kolm aastat. Töötatakse raamatuühingu lipu all, selle liikmepilet ja rinnamärk märgib kuulumist "Noorustule" ridadesse. Aga peale selle on neil oma põhikiri ja tõotus, mille annab iga liikmeksastuja. Klubilasi on ligi viiskümmend, need on õpilased Põltsamaa keskkooli kaheksandast klassist abituuriumini, H. Pöögelmanni nim. kuftsekeskkoolist.

Millega "Noorustuli" tegeleb?

Tähistab kirjanike tähtpäevi (Tammsaarele ja Tolstoile pühendatud üritused, kui viimaseid nimetada), tähtsaid sündmusi meie maa elus (Nõukogude armee aastapäeva, Eesti vabastamist fasistlikust okupatsioonist märgitakse sõjaluuleprogrammi õhtutega, praegu õpivad poisid luulekava komsomoli juubeli balliks), valmistab ette kirjandusõhtuid kirjanike tutvustamiseks (viimane oli pühendatud A. Bloki loomingule). Peale selle on populaarsed n.-ö. temaafilised programmid, näit. õhtu pealkirja all "Külaskäik Talvekuninganna maale", kus muu sekka oli põimitud talveluulet nii plaatidelt kui etlejailt. Ja mis sedagi salata - luuleplaatide vahele lastakse mõnel õhtul ka puhtalt tantsumuusikat, nagu ütles "Noorustule" juhataja, vanemraamatukoguhoidja Heli Nõlvak: õpilased tahavad ju tantsida ka, seda enam, et ega väikesel Põltsamaal neid kohti, kuhu noor aega veetma läheb, ju nii ülearu palju pole. Tõsi, mõni õpetaja kipub just selle tõttu "Noorustuld" väheke ebatõsiseks või kerglaseks pidama, aga H. Nõlvak jälle arvab, et "kergema tegevuse" kaudu on kergem noori kaasa tõmmata, tõsise kirjanduse juurde tuua. Selle kohta on H. Nõlvakul näiteid küll ja veel.

Väga õpetlik oli lugu A. Bloki loomingu õhtuga. Ettekande valmistas ette kutsekeskkooli poiss Peeter Kõva, alles aastase klubilase-staaziga. Peeter ise ütles oma Bloki-huvi kohta: "Kuulnud on A. Blokist iga kooliõpilane, aga mida ta temast teab? Uurid, teed ettekande - saad niigivõrd targemaks."

Targemaks saada tahtmine on klubilaste põhieesmärk. Armastada kirjandust, aga teadlikult, targalt. A. Bloki õhtu kohta räägiti raamatukogus, et niisuguse ettekandega, nagu tegi Peeter, polnud siiani ükski keskkoolipoiss veel hakkama saanud. Mõned poisid nii kesk- kui kutsekeskkoolist olid seni klubilaste luule- ja kirjandusharrastust põlastanudki:ah; plikade värk. Kuid pärast väga sisukat, vaheldusrikast ja põnevat Bloki-õhtut meeled muutusid.

Klubi rahvas võitis järjekordselt autoriteeti ja uusi liikmeid juurde. Muide, ega liikmeks nii ei saagi, et astud aga uksest sisse, tere, siin ma olen, võtke vastu. Kohe ei võeta, antakse pooleaastane katseaeg, mille vältel pead tõestama, et oled kirjandusklubi väärt. Selgi korral oli "Noorustule" rahva seas mitu noort, kes seal alles esimest korda.

Liikmeks vastuvõtmine on aasta keskseimaid ja ärevaimaid sündmusi, selleks valmistutakse kaua, mõeldakse välja stsenaarium, õmmeldakse kui vaja, kostüüme. Too "Talvekuninganna" õhtu oli samal ajal liikmekslöömise tseremoonia. Klubi president, tol ajal IX klassi õpilane Kersti Pagel, koostas stsenaariumi, ametis olid Minister, Kroonik, Narr. Äraseletatult - nemad moodustasid "eksamikomisjoni". Küünlavalgel esitati liikmeksastujaile kõikvõimalikke kirjandus- ja silmaringiküsimusi, pärast pidas Talvekuninganna uutele (ja mõistagi ka vanadele) liikmetele kõne. Olnud väga elamuslik, vaimukas ja vahva .

Niisama nagu oli naeruõhtu, kus esitati huumoriluulet, aga ka omaloomingut.

Jah, omaloomingugagi tegeleb "Noorustule" rahvas. Päristegevus käib neil noortel Jõgeva rajoonilehe "Punalipp" kirjandusringis, aga oma loomingut kantakse ette ka klubis. H. Nõlvak nimetas mitu noori, kellel on soont: keskkoolist Sirje Saviauk, Marje Veski, Ulvi Lindsalu, Mare Roostar (õige mitmekülgne neiu, sest viljeleb nii luulet kui proosat, kirjutab näidendeid ja deklameerib, lavastab ja etleb), kutsekeskkoolist Aivo Mäll.

Muide, kutsekeskkoolist (see ju poistekool!) on kirjandushuvilisi mitu ja koolis endas valitseb suur kirjandushuvi. Eks tänu sealsele raamatukoguhoidjale, klubi abijuhatajale Ene Lellepile, kes kutsekeskkooli poistele on alati nõuga toeks, kui on vaja koostada kirjanduspõimikut, õpetada etlema.

Mõistagi ei jääda oma kirjandushuviga üksnes raamatukogu seinte vahele. Esinetakse koolis, kultuurimajas, õpetajate üritustel. Sõprussidemed on sõlmitud Tallinna 44. keskkooli kirjandushuvilistega (juhendaja õpetaja Regina Peet), kevadel käidi Tallinnas nendel külas, eile võeti tallinlasi vastu Põltsamaal.

Väga tore rahvas on "Noorusutules". Praegu on nende hulgas palju murelikke, sest klubi põhiosal seisab ees kooli lõpetamine, kutsekeskkooli poisid ütlesid hiljuti oma mure otse välja: kui lõpetame, kas siis jäävad klubi uksed meie jaoks kinni?

Ei jää. Tuldagu aga. Plaanis on hakata tegema ka vilistlasõhtuid, tore, kui aasta-paari pärast on klubi liikmete hulgas peale õpilaste ka müüjaid, autojuhte, traktoriste, üliõpilasi. See avab uued võimalused klubi töö mitmekesistamiseks.

Meie kohtumine "Noorustule" rahvaga ei tahtnud ega tahtnud lõppeda. Kuulsime neist palju huvitavat, niisugust, mida teistelgi väärib järgida. Katsusime omaltki poolt midagi vastu panna: jutustasime, kuidas tehakse ajalehte, milline peab lehemees meie arust olema. Nagu niisugusel puhul öeldakse - saime vastamisi targemaks.