Teeme juttu Selma Urbanikust
Hilja Toome Punalipp(1971), 27. juuli.
"Palun, mida teie soovite?"- "Kas teil Heino Kiige "Tondiöömaja" on loetud?" – "Kuidas teile ajaloolised romaanid meeldivad?". Nende ja nendesarnaste küsimustega pöördub iga päev mitukümmend korda oma lugejate poole rajooniraamatukogu raamatukoguhoidja Selma Urbanik. Neid oma lugejaid on sellel aastal kogunenud tublisti üle 800 ja igaüks tuleb raamatukogusse eri sooviga. Selma Urbanik peab aga kõikide soovid rahuldama. Väga kerge see ei ole. Temalt endalt nõuab see kõigepealt raamatufondi ja kirjanduse head tumdmist. Samuti peab ta põhjalikult tundma lugejaid, sest pole ju üks õige raamatukoguhoidja mehaaniline raamatute laenutaja, vaid aktiivne kirjanduse propageerija. Oma lugejaid Selma tunneb, sest ta on seda ametit pidanud varsti kümme aastat.
Rõõmu valmistavad Selmale need lugejad, kes tulevad raamatukogusse ettenähtud ajal ja toovad läbiloetud raamatud kohe tagasi. Meeldiv on vestelda kauaaegsete lugejate, pensionäride Linda Rümmeli, Hilda Karu ja Karl Vassiliga. Hinnatud lugejad on Milvi Ohno mööblikauplusest. Evi Halliste ,piimakombinaadis, Tiit Ambos Põltsamaa keskkoolist, terve Aslriku pere jne.
Muret aga valmistavad sellised lugejad, kes ei tagasta raamatuid õigel ajal. Mõni hoiab raamatuid mitu aastat enda käes ja teatab lõpuks, et need on kadunud. Rein Meikop elab raamatukogu kõrvalmajas, aga mitme kordsetele nõudmistele vaatamata on raamatud tagasi toomata. Kaua aega on taga otsitud tarbijate kooperatiivi töötajat Evi Mikku. Elab nüüd Lenini nimelises kolhoosis, kuid raamatukogu nõudmisiele on jäänud kurdiks. Vaat, millega kõik raamatukogus ei tule tegelda! On kurb, kui inimene ei arvesta, et peale tema on veel mitusada lugejat, kellele läheb vaja täpselt sama raamatut.
Ise armastab Selma Urbanik lugeda vanema põlve autorite töid. Eesti kirjanikest meeldib talle kõige rohkem Juhan Liiv, vene kirjanikest Lev Tolstoi. Meeleldi loeb ta väliskirjandust.
Tore ja huvitav ,töö on siiski Selma Urbanikul. Lugejatele raamatuid soovitades ja nendega vesteldes täiendab ta oma teadmisi iga päevaga. Kui palju eri arvamusi on vahel ühe või teise raamatu kohta!
Kui aga mõnele lektorile veel vastava teema jaoks materjal välja otsida, siis jääb endale väga palju külge. Sellepärast Selma Urbanik ütlebki, et raamatukogutööd ta millegi vastu ei vahetaks. Õigesti teeb!