Kultuuritöötajad pidasid nõu
Vaike Käosaar Punalipp(1973), 13. veebruar, nr. 19, lk. 2, 3.
Kultuuritöötajate päeva pole ametlikult välja kuulutatud, kuigi see poleks paha mõte. Möödunud neljapäev oli aga kultuuritöötajate päev küll, meie rajoonis vähemalt. Nagu igal aastal, istuti tänavugi rajoonikeskuse kultuurimajja laudade taha meenutama möödunud aastat ja seadma sihte tänavusele. Tuletati meelde tublimaid kultuurimaju ja raamatukogusid, öeldi tänu suurema vaeva nägijatele ja tere tulemast värsketele kultuuritöötajatele. Külla olid palutud küla- ja linnanõukogude esimehed, ehkki kõik polnud kohal. Juhtub ju vahel ikka, et üksteist ei mõisteta. Kultuuritöötajate päevast võtsid osa ka külalised partei ja komsomoli rajoonikomiteest ning rajooni täitevkomiteest, samuti näitleja Lia Laats.
Kultuurimajade ja klubide eelmise aasta tööst oli hiljaaegu meie lehes juttu.
Lühidalt sellest, mis kultuuriosakonna juhatajal H. Toomel öelda oli.
• Kontserte ja etendusi jääb meil iga aastaga vähemaks. Milles on asi, kas neid külastatakse vähe?
• Huvtavaid loenguid noortele ja ateismiloenguid tahaks rohkem kuulata. Viimaseid oli eelmisel aastal ,kokku 19. Tuleb aga arvestada, et neist 9 kuulub Põltsamaa kultuurimajale.
• Igati läbimõeldud, huvitavaid temaatilisi õhtuid korraldatakse Põltsamaal. Eeskuju tasub võtta ka Sadala kultuurimaja temaatilistest õhtutest. Seal on alati korralik stsenaarium.
• Iga kultuurimaja peab looma lasteringid. Tublisid ringe tuli juurde Palal nii mudilastele, lastele kui täiskasvanutele.
Passide pidulikke kätteandmisi oli ainult kolm, ja seda on vähe.
• Igal aastal räägime oma nõupidamistel ja kokkuvõtete tegemisel koostööst majanditega või asutuste organisatsioonidega. Alati ei saa sellega aga rahule jääda. Tuleb tunda ikka huvi oma majandi või asutuse tegemiste vastu. Koostöö musternäidis oli Pala kultuurimaja. Võtke kätte, sõitke Palale, siis näete ise.
• Rõõmustav on see,et tuli juurde uusi tublisid kultuuritöötajaid. Rajoonikultuurimajja tuli kaks noort muusikameest, ka Pala sai direktoriks muusikamehe.
• Sellel aastal peaksime suurendama ringide ja nendest osavõtjate arvu. Sotsialistliku võistluse valgustamisel peame olema esikohal. Tuleb rohkem korraldada tööeesrindlaste austamise ja mitmesuguste kutsealade töötajate päevi.
Raamatukogude eelmisest aasast tegid jutu rajooniraamatukogu juhataja V. Oro ja metoodik T. Schmidte.
Natuke arvudest. Lugejaid registreeriti vähem 224 võrra, laenutuste arv jäi 1971. aastaga võrdseks. Külastusi oli 2268 ja üritusi 158 võrra rohkem. Raamatufondi ringlus jäi endiseks, laenamissagedus tõusis 21,9-lt l2,3-le, külastatavus 7,5 korralt 7,8-1e. Halvad arvud need ei ole. tublit tööd tegid laste- ja linnaraamatukogud. Järve, Puurmani, Torma, Aidu, Tapiku, Tõikvere jt. külaraamatukogude kohta võib ainult head öelda.
Millegagi ei saa seletada seda. miks Ranna, Pala, "Lembitu" ja Varbevere raamatukogus on teistest vähem nii lugejaid kui külastusi. Töö läks sellel aastal halvemaks ka Vägeval, Nõval ja Võtikveres. Saarel oli remont ja Visustis töötajate vahetus. Selle kõige arvel oli rajoonis vähem 410 lugejat, 8736 laenutust ja 3011 külastust. Seda enam pidid teised pingutama .
• Tore on, et keskmise arvestuse järgi luges iga inimene rohkem kui mullu.
Tehti algust ka lugemise analüüsiga. Raamatukogu üritused peaksid aitama rahvast kokku tuua. Seitsmes kogus ei olnud mullu ühtegi kirjandusõhtut täiskasvanutele.
Raamatukogu ja kultuurimaja ei oska mõnel pool veel koos töötada. Tore oli koostöö Järvel, Aidus, Pajusis, Sadalas ja Laiusel. Just neis kohtades oli palju huvitavaid üritusi.
• Sooja ja puhtasse ruumi tuleb igaüks hea meelega ja uks olgu siis alati lahti, kui tööaeg ette nähtud.
Veidi ka raamatuikogude üritustest. Partei XXIV kongressi materjale õpiti tundma 8 massiüritusel - igas neljandas raamatukogus. Raamatunäitusi pandi välja 15, väljapanekuid korraldati kuues raamatukogus.
Muidugi oli eelmisel aastal tähtis koht NSV Liidu 50. aastapäevale pühendatud üritustel. Kõige rohkem oli raamatunäitusi, seejärel bibliograafilisi ülevaateid ja raamatuväljapanekuid. Paljudes kogudes korralda seerianäitusi, mille kaudu jõuti tutvustada paljude liiduvabariikide kirjandust, kultuuri ja majandust. Need näitused olid läbimõeldud ja huvitavad (Järvel, Puurmanis, Sadalas, Aidus). Paljudes raamatukogudes olid aastapäeva puhuks kirjandus ja temaatilised õhtud, huvitavamatest Aidu raamatukogu "Killuke Usbekimaad", Järve "Naabermaa Läti", Sadala "Viiskümmend aastat sõprade seas", Laiuse "Luule ja filmi vahendusel Leedumaal", Puurmani "Neemeni kallastel", Torma "Loeme vennasrahvaste luulet" ja Kaarepere raamatukogu üritused.
Adaveres, Kasepääl, Nõmaveres,Varbeveres ja Visustis aga ei peetud ühtegi kirjandus- ega temaatlist õhtut.
Korraldati ka hulk toredaid üritusi raamatuaasta tähistamiseks. Tutvustati raamatuaasta eesmärke, kujundati stende, vesteldi õpilastega, tutvustati raamatu, kirja ja trükikunsti ajalugu.Visustis, Vägeval ja Palamusel tutvustati raamatute illustreerijaid. Puurmani raamatukogu organiseeris ekskursiooni H. Heidemanni nim. trükikotta. Tapiku raamatukogu koostas huvitava mapi raamatuaasta ankeetidest. Heade ja läbimõeldud üritustega paistis silma Järve, kus oli viis raamatunäitust (huvitavamatest "Raamat minu elus", "Hea luuleraamat Sinule", "Raamatuaastal ilmunud kirjandus") ja kolm bibliograafilist ülevaadet. ("Loed saad targemaks" jt.). Lastele oli vestlus "Kelle peale raamatud kaebavad" ja kolm kirjandusõhtut täiskasvanuile kirjandusõhtu "Raamat - see on tohutu jõud".
SÕNAVÕTTUDEST, ARVAMUSTEST, ETTEPANEKUTEST:
A. KÜTT, EKP Jõgeva Rajoonikomitee sekretär: "Põltsamaal osatakse iga õhtut hästi üles ehitada, et ta oleks huvitav. Kui kellelgi tuleb nõust puudu, kuidas õhtut helitehniliselt üles ehitada, minge, vaadake, kuidas teeb seda Põltsamaal Feliks Leemet.
Paljud kultuurimajad juhtisid suvel laste tööd hästi. Nendes kohtades oli ka huligaansust vähem.
Teiste rahvaste tutvustamisele pühendatud üritused ei tohiks väheneda. Ei tunne ju me nii hästi teisi liiduvabariike!"
M. PÄID, rajooni täitevkomitee esimehe asetäitja: "Kultuurimajades hoitakse halvasti mööblit ja muusikariistu, mahakandmist on palju. See ei tee ühelegi majale au.
Ma ei oska, öelda ühtegi eluala, millel oleks nii suur populaarsus kui kultuuri alal töötajatel. Populaarsust peab olema, heas mõttes. Pidage sidet oma piirkonna rahvaga. Teid peavad tundma ka suuremad töökollektiivid, ega muidu ju isetegevusringidesse rahvast ei saa. Ärge olge ainult oma maja seinte vahel. Ei tasu pidada ka kohalikke võimuorganeid liiga vähe tähtsateks. Viimastel tuleb aga samuti kultuuritöötajatega kontakti pidada.
Alkoholismivastases võitluses ei aita ainult ühest alkoholismivastasest loengust. Tuleb kas või teha üritusi koos haigla ja piirkonnainspektoriga. Joodikuid ärge laske kultuurimajja ega selle ümbrusse."
Lia Laats oli sõitmas Rakveresse etendust "Kuni käru pole kummuli" tegema. Sai naerda tema jutustatud viperuste üle laval ja kuulda ühtteist näitlejatööst. Mälestusesemed anti tänutäheks tubliduse eest mitmetele kultuuriltegijatele. Rändauhinna- küünlajala - jättis Põltsamaa kultuurimaja rahvas koju. Sellepärast, et ei oleks edasi-tagasi viimist. Meie parima maakultuurimaja Sadala direktor Helle Soo viis oma majja uhiuue elektrikitarri. Küllap see seal hea peremehe leiab. Meelepidamist olid väärt rajooni kultuurimaja kunstnik, dekoraator Osvald Lääne, lastega töötamise eest Anne Ütt Põltsamaa lasteraamatukogust, Mustvee kultuurimaja direktor Väino Kask, Palamuse raamatukogu juhataja Mare Nahk, Järve kultuurimaja direktor Olaf Paabo, Saare raamatukogu juhataja Hilda Tõnisson, Kaarepere kultuurimaja kunstiline juht Udo Veski, Tõlkvere raamatukogu juhataja Aino Luht, Mustvee bussijuht Elmar Kivinurm jt.