Vaike Käosaar  Punalipp(1979), 27. aprill, nr. 44, lk. 3.

 

On kombeks saanud, et kord aastas tulevad kokku kõik rajooni kultuurltöötajad - klubiliste asutuste, raamatukogude ja muusikakoolide rahvas. Siis räägitakse, mis läinud aasta kaasa toonud, vahetatakse omavahel töökogemusi, avaldatakse arvamust, kuidas edaspidi tööd korraldada, peetakse meeles tublimaid.

Tänavu oldi 5. aprillil koos Jõgeva näidissovhoosi klubis. Keskraamatukogu direktor Vaike Oro meenutas 1978. aastat. Oli see ju ka kolm aastat kestnud , sotsialistliku võistluse viimane aasta. Rõõmustavat mahtus läinud aastasse omajagu. Heameelt võib tunda juba ainuüksi selle üle, et tööde ja ettevõtmistega ei jäädud võlgu. Plaanid said täidetud ja ületatud. Oli palju ka huvitavaid üritusi, nii suurt hulka inimesi haaravaid kui kohalikule rahvale mõelduid. Aasta alguses kolis keskraamatukogu tagasi värskelt remonditud ruumidesse; mitmed majandid tegid oma piirkonna raamatukogudes remondi; Visusti raamatukogule saadi ruumid Siimustisse - kõige selle üle on samuti põhjust rõõmu tunda. Eks seegi ole hea, et saadi juurde eriharidusega kaadrit, et paljud töötajad on kaugõppe teel diplomit nõutamas. Jääb soovida vaid, et kõik teeksid oma tööd täie pingega, siis on saavutused edaspidi veelgi paremad, või nagu ütles Vaike Oro: "Kui igaüks teeb nii palju nagu suudab, siis tehakse koos väga palju."

Klubiliste asutuste läinud aasta tegemistest, saavutustest ja vajakajäämistest tegi juttu kultuuriosakonna juhataja Hilja Toome. Ta analüüsis ürituste ning ringide arvu ning nende kvaliteeti. Jagas tinglikult rajooni klubid ja kultuurimajad töö põhjal kolme liiki: need, kus tehakse tööd hästi; keskpäraselt selle tööga võib rahule jääda ja alla keskmise. Esimesse liiki kuuluvad Jõgeva näidissovhoosi ja Kuremaa ametiühingu klubi, Puurmani, Põltsamaa, Jõgeva ja Kasepää kultuurimaja, Adavere näidissovhoosi ametiühinguklubi jne. Viimasesse jäävad Järve, Pajusi ja Raja kultuurimaja jt.

Põhjust rahule jääda ei anna nii mõnigi asi. Kas või seegi, et noortele mõeldud meelelahutuslikke üritusi on veel vähe ja need ei ole nõutaval tasemel. Ka etenduste ja kontsertide arv kipub vähenema. Ometi on rajoonis palju staazikaid ringe, kellel pole esinemisvõimalusi. Järelikult on klubilistel asutustel omavahel tarvis rohkem koostööd teha, et ringid saaksid mujal esineda ja teisi isetegevuslasi endile külla kutsuda. Väiksematel kultuuriasutustel pole paha ka oma jõude ühendada, ühiseid toredaid õhtuid teevad Laiuse ja Sadala kultuurimaja.

1979. aastal ootab aga ees veel mitmeid konkursse ja ülevaatusi. Käib lauluvõistlus ansamblitele. Kavas on korraldada ülevaatus majandite, asutuste ja ettevõtete taidlusringidele. Tuleb sporditeemaliste ürituste stsenaariumide konkurss, eesrindlaste autasustamise õhtute stsenaariumide konkurss jne. Peamine rõhk on pandud ürituste kvaliteedile, et alati põhjalikult läbi mõeldaks, kellele üritus määratud on, ja et oleks ka nii läbi viidud, et kauaks meelde jääks. Siis tuleb , ümbruskonna rahvas majja ikkaja jälle.

Rajooninõukogu täitevkomitee esimehe asetäitja Maie Päid ütles, et saavutatul ei tohiks keegi pidama jääda. Alati saab midagi veelgi paremini teha. Kultuuritöötaja peab olema oma kandis tuntud hea sisulise tööga, mitte ürituste arvuga. Kultuuriasutused pangu end ümbruskonnas maksma ja tehku ühiskondlike organisatsioonidega koostööd, et kultuuriasutust peetaks oma kandis sama vajalikuks kui näiteks sööklat.

Puurmani kultuurimaja direktor Vello Vulpak on kolleegide seas tuntud hea organisaatorina. Ta rääkis, kuidas teeb koostööd omakandi asutuste ja ettevõtetega. Kui kultuurimaja pole ja tööd tehakse hästi, peab olema hea kontakt kohaliku rahvaga ja asutuste ning majanditega. Nõnda Puurmanis ongi. Ka arusaamatusi tuleb ette. Eriti kooli juhtkonnaga. Sellest on aga üle saadud. Ja aeg on näidanud, et hästi organiseeritud, köitev üritus leevendab pahameele ja aitab ühist keelt leida.

Eesti NSV teeneline kultuuritöötaja Mustvee haruraamatukogu juhataja Linda Liinve rääkis oma igapäevase töö muredest ning rõõmudest: "Raamatukogutöötaja olgu oma töö entusiast, suur kirjandussõber. Peab oskama õige nupu peale vajutada, et inimesed hakkaksid kirjandust armastama. See on suur asi. On inimesi, keda suudad mõjutada, kes võtavad tuld. Hiljem näed, et nad on su kõige paremad lugejad."

Oma maja tegemistest rääkisid Mustvee kultuurimaja direktor Jevdokia Abakanova, Põltsamaa lastemuusikakooli direktor Aleksander Kossatkin ning Aidu kultuurimaja kunstiline juht, staazikas ringijuht Esta Väljaru. Viimane tundis muret selle pärast, et noori tuleb isetegevusse vähe juurde: "Koolides tuleks rohkem tegelda isetegevusega. Olin varem Aidus kooliõpetaja. Kui lapsed käisid kolmandas klassis, oskasid nad paljugi. Korraldasime toredaid pidusid, isegi heade eeldustega lapsi oli. Praegu sõidavad needsamad lapsed bussiga kooli ja koolist koju. On jõudnud juba keskkooliikka ja nad ei oska enam mitte midagi."

Palju oli kultuuritöötajaile nõu anda Eesti NSV klubide ja nõukogulike tavandite teadusliku metoodikanõukogu esimehel Salme Saksenil.

Kultuuritöötajatele esines ka EKP Jõgeva Rajoonikomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja Vambo Talu.

Siis õnnitleti 1978. aasta rajooni sotsialistliku võistluse võitjaid Järve raamatukogu (juhataja Kaie Põdra) ia Jõgeva näidissovhoosi klubi (juhataja Aino PIoom). Mälestusesemetega peeti meeles paljusid kultuuritöötajaid: Ella Peebot, Sirje Tuulat, Helju Kusmat, Mare Nahka, Anu Aguraiujat, Evi Liikerit, Inge Petersit, Gerda Heinmaad jt.

Kultuuritöötajate perre võeti pidulikult vastu kuus noort eriharidusega töötajat, kes alustasid eelmisel aastaloma tööinimeseteed meie rajooni kultuuriasutustes: keskraamatukogu infobibliograaf  Häli Hallik, Jõgeva näidissovhoosi ametiühinguklubi kunstiline juht Riina Palm, Jõgeva lastemuusikakooli õpetaja Eve Sallo, Põltsamaa lastemuusikakooli õpetaja Õie Villap, Tabivere kultuurimaja direktor Virve Soomets ja Voldi raamatukogu juhataja Tiina Salu.

Lõpuks jälgiti Jõgeva. näidissovhoosi klubi väikeste isetegevuslaste meeleolukat kontserti.