Anne Ütt  Punalipp(1979), 24. november, nr. 138, lk. 2, 4.

 

Teeb rõõmu, et inimesed on mõistnud raamatu tähtsust. Ollakse valmis tundide kaupa järjekorras seisma, et oma lastele ilusa ja hea raamatuga rõõmu valmistada. Ja siiski kas me teame, milline on nende raamatute edaspidine saatus kodudes?

Raamatule kuulub tähtis koht laste elus. Ta pole mitte ainult meelelahutaja, vaid ka laste silmaringi avardaja, uute teadmiste juurdeandja ning mõtlemise arendaja. Iga läbiloetud raamat avab lastele uue tahu neid ümbritsevast elust, annab juurde teadmisi inimesest, loodusest, ühiskonnast.

Et ammutada raamatust kõike väärtuslikku, on vaja ka oskust lugeda. Võib-olla tundub probleem tühisena: kui raamat koju muretseti, küllap seda ka loetakse ja küllap sellest ka kasu saadakse. Kuid kahjuks see alati nii ei ole. Raamatukogutöötajad teavad, kui oluline on laste lugemise juhtimine. Raamatukogus on kirjandus jaotatud vanuseastmete järgi. Peale selle on olemas soovitusnimestikud, kataloogid jms. Raamatukogudes tehtav töö oleks tulemusrikkam, kui kõik lapsevanemad oleksid teadlikud lugemise juhtimise vajadusest ning jälgiksid oma laste lugemist. Osa lapsi ei kasuta avalikku raamatukogu. Üha sagedamini puutume kokku mõistega "kodune raamatukogu". See on aga tavaliselt äärmiselt kirju. Seal leidub kõike alates pildiraamatutest kuni täiskasvanute teosteni välja. Lapsevanem aga peaks teadma, milline raamat tema lapsele sobib. Kui laps loeb mitteeakohast, vaid vanematele lastele mõeldud raamatut, on talle tehtud karuteene: raamat tundub igav ja raske.

On kahju, kui selline hinnang püsib aastaid. Selliste raamatute lugemise mõjul võib laps ka lugemisest loobuda. Ja vastupidi, lapsepõlves loetud hea raamat võib jääda meelde kogu eluks ja avaldada inimese arengule mõju.

Siin oleks vaja vanema inimese asjalikku nõuannet. Raamatukogus avaldub see klassivälise lektüüri soovitamises. Ka vanemad peaksid teadma, milliseid raamatuid laps võib ja peab lugema. Lastele oleks vaja asjalikku lootsi raamatumeres orienteerumiseks. Selleks saaks olla raamatukogutöötaja. Laps aga raamatukokku ei tule, sest ema leiab, et kodus on raamatuid küllalt. Kahju kannatajaks on laps, sest lastekirjanduse paremik võib jääda lugemata.

Raamatukogutöötajate soovitusi alahindavad ka need vanemad, kes valivad ise lapsele raskesisulisi raamatuid põhjendusega: "Oh, ta on nii palju lugenud!" Kas laps ka aru on saanud, selle vastu pole huvi tuntud. Vanusemäärangust rangelt kinni pidada ei ole ka alati õige. Täiskasvanu, kes tahab hoolt kanda selle eest, et laps loeks jõukohast kirjandust, peab teadma, millisel arenguastmel laps on. Selgust toob siin põgus vestlus. Kui on teada, milliseid probleeme on noor lugeja suuteline mõistma, siis on lugemise suunamisest kasu.

Nüüd jääb küsimus, kuidas lapsi head kirjandust lugema panna ja halvast eemale hoida. Vanemliku võimu arsenal käskimine, keelamine, ähvardamine, karistamine - on siin üsna kasutu või avaldab koguni soovitule vastupidist mõju. Tulemusrikkamad on teised viisid. Mõnikord aitab täiskasvanu eeskujust. Soovitust võtab nooruk kuulda siis, kui see tuleb autoriteetselt isikult, on asjalikult motiveeritud ega ole pealetükkiv. Umbes nii: "Sain nüüd "Indiaani püramiidide saladused" läbi. Mulle meeldis, onu Andresele samuti. Arvan, ei see võiks sullegi huvitav olla.".

Ebasoovitavast kirjandusest võõrutamisel on kõige tulemusrikkamaks võtteks osutamine neil esinevatele naiivsustele, liialdustele jms. Mingil juhul ei tohiks noor lugeja sattuda pilke objektiks.

Vahel võib kuulda ema riiuli juures lapsele lausumas: "Siin on luuletused. Ära seda raamatut küll võta!" See kustutab lapse väiksemagi huvi luuletuste vastu. Värsiraamatuid, värssmuinasjutte ja ballaade tuleks just soovitada lugeda, et lapsed harjuksid varakult luuletustega ning hakkasid mõistma luulekeelt.

Kodustes raamatukogudes on vähe populaarteaduslikku kirjandust. See on aga äärmiselt vajalik lapse silmaringi laiendamiseks. Kodused raamatud on aastate vältel enamasti süsteemitult kogutud. Võttes arvesse, et kodudes jäävad lapsed oma juhuslikult ostetud raamatute juurde üksinda, peaks iga vanem suunama oma lapse raamatukokku, kus tal oleks suur valik eakohast kirjandust, aga ka asjatundlik suunaja ja nõuandja raamatukogutöötaja näol. Raamatukogukuul ootame kõiki meie rajooni lapsi raamatukogudesse.