« Tagasi

Raamatukogude sotsialistlik võistlus

Tiiu Pihlakas  Raamatukogu(1978), juuni, lk. 16- 19.

 

NLKP Keskkomitee 1974.a. otsuse "Raamatukogude osatähtsuse suurendamisest töötajate kommunistlikus kasvatamises ja teaduslik-tehnilises progressis" paremaks täitmiseks alustasid rahvaraamatukogud 1976. aastal kolm aastat kestvat sotsialistlikku võistlust. Eesmärgiks seati parandada otsuses rõhutatud töölõike, mis meie vabariigis jätavad soovida. Need on:

raamatukogupropaganda;

lugejahõlve;

ringlus;

teadusliku kirjanduse osakaal;

ühiskondlik-poliitilise, tehnika- ja põllumajanduskirjanduse propaganda;

kontaktid teiste süsteemide raamatukogudega;

raamatukogude aineline olukord;

töö kaadriga.

Et käsil on viimane võistlusaasta, võib teha kokkuvõtteid. Üldiselt täheldame suurt edasiminekut kogu raamatukogutöös. Alljärgnevalt mõningaid andmeid selle kohta.

Raamatukogu propageerimiseks oleme viimastel aastatel paljugi teinud. Tavaliseks on kujunenud raamatukogu külatamise kutsed elanikele, artiklid raamatukogude tööst kohalikus ajalehes, seina- ja laualehtedes. Aktiivselt kasutatakse koosolekud, nõupidamisi, õppusi jms. raamatute tutvustamiseks. Üha rohkem on hakatud raamatuüritusi tegema väljaspool raamatukogu. Raamatukogu aktiivse propaganda heaks näiteks on Tartus Anne linnaosa. uue raamatukogu tutvustamine. Avamisest teatati kirjalikult kõigile linnaosa elanikele, selle tulemusena registreeriti ühe kuu jooksul lugejaks üle 300 inimese. Kahju ainult, et uue raamatukogu ruumideks saadi anda vaid kolmetoaline korter.

Algust on tehtud oma süsteemi raamatukogude kohta reklaamvoldikute trükkimisega (J. Smuuli nim. Võru Keskraamatukogus, N. V. Gogoli nim. Tartu Linna Keskraamatukogus). Kõik keskraamatukogud annavad välja uudiskirjanduse bülletääne kas kogu uudiskirjanduae kohta või seeriatena. Mõne keskkogu bülletäänis peegeldub ka teiste süsteemide suuremates raamatukogudes leiduv kirjandus (Võru, Viljandi, Jõgeva, Paide). Nimestikke levitatakse ettevõtetes, asutustes, teistes raamatukogudes ja oma lugejate seas.

See ei tähenda, et raamatukogupropaganda vormid on sellega ammendatud. Raamatukogudest on alles rääkima hakatud.

Raamatukogu ja lugemise propaganda ülesannet täidavad raamatuüritused, mille koguarv 1977.a. ulatus üle 57000, s.o. keskmiselt 86 üritust ühe raamatukogu kohta. 1/3 moodustavad neist suulised üritused. Sotsialistlikus võistluses on üha rohkem rõhku pandud kirjandusõhtute ja raamatuarutelude korraldamisele, mida 1977.a. toimus 4457 (1976. a. - 3890). üle 7000 raamatuüritusega tähistati Suure Oktoobri juubelit. Neil propageeriti valdavalt vene ja teiste NSV Liidu rahvaste kirjandust. Raamatuaruteludel vahetati mõtteid selliste teoste üle nagu A. Ivanovi "Igavene kutse", V. Rasputini "Ela ja mäleta"; J. Bondarevi "Kallas", A. Dripe "Viimane barjäär" jt.

Algas A. H. Tammsaare 100. sünniaastapäeva tähistamine.

Eriti arvukalt oli üritusi Paide rajoonis. Ka 1977.a. korraldatud kirjanduskohtud Haapsalu, Kingissepa ja Paide rajoonis toimusid A. H. Tammsaare teoste kangelaste üle. Kirjandusõhtutega tähistati eesti kirjanike tähtpäevi (O. Luts, J. Smuul, H. Kiik, E. Raud, L. Kibuvits jt.). Raamatuaruteludel käsitleti eesti kirjanike uudisteoseid, nagu A. Müüri "Linnuvere lugu", L. Prometi "Tüdrukud taevast", R. Mesilase "Veterinaari esimene nädal", A. Uustulndi "Avali väraval", T. Lehtmetsa "Tume laas", V. Grossi "Vaikimise motiivid" jt.

Rajoonides on vaatluse alla võetud raamatukogude teeninduspiirkonnad ja kokku lepitud, et iga küla ja pere oleks ühe raamatukogu teenindada. On asutatud uusi laenutuspunkte ja rändkogusid. Suurt osa teeninduses etendavad raamatubussid, mis ringlevad regulaarselt igas rajoonis ning Tartu linnas. Raamatukogu- ja kirjanduspropaganda hoogustumise ning lugejateeninduse läbimõelduma korralduse tõttu on lugejate arv rahvaraamatukogudes kasvanud 1975. aastaga võrreldes 17 000 ja laenutuste arv 371 000 võrra.

Tihenenud on rahvaraamatukogude kontaktid teiste süsteemide raamatukogudega. Kõigil keskkogudel on ülevaade linna või rajooni raamatukogudest ja nende koostisest. Keskkogudes (Kohtla-Järve ja Pärnu linn, Võru rajoon jt.) on asutud koostama koondkatalooge. Elav on koostöö kooliraamatukogudega, kellega korraldatakse ühisüritusi, seminare, analüüsitakse laste lugemist jne. Laabub ka koostöö poliithariduskabinettide raamatukogudega.

Rajooni keskkogus peaks olema täielik ülevaade rajooni kõigist raamatukogudest. Milline on linna keskkogu osa teiste suurte raamatukogude hulgas, on praeguseni lõplikult paika panemata. Selle üle oleks vaja kõigil asjaosalistel põhjalikult järele mõelda.

Kahe aasta jooksul avati 2 uut linnaraamatukogu: Tallinnas Õismäel ja Tartus Annelinnas. Oluliselt on paranenud aineline olukord. Uued või lisaruumid on saanud 89 raamatukogu, 232 kogu remonditi. Inventari on selle aja kestel muretsetud umbes 296 000 rubla eest. Remontimisel, inventari muretsemisel ja muuski on palju kaasa aidanud kohalikud majandid ja ettevõtted, kes on kokku osutanud raamatukogudele abi ligi 309 000 rubla eest.

Sellele vaatamata töötab 35% meie rahvaraamatukogudest veel ebarahuldavates tingimustes.

Lõpuks mõningaid puudusi, mis raamatukogusid kontrollides on silma hakanud. Aega on võtnud ja võtab ilmselt veelgi uue, tsentraliseeritud süsteemi kajastumine raamatukogutöötajate teadvuses. Annab ikka veel tunda ühtse süsteemi vähene tunnetamine. Alati ei arvestata sellega, et ümbruskonnas on teisi raamatukogusid, kelle poole tuleks pöörduda, kui endal ei ole vajalikke trükiseid. Heaks vahendiks on siin keskkogust harukogudele saadetavad infokaardid kogu süsteemi raamatukogudele saabunud kirjanduse kohta, kuid harukogud ei kasuta neid küllaldaselt. Kirjanduse soovitamisel on meil rohkem võimalusi. Agaralt tegeldakse uudiskirjandusega (bülletäänid, raamatunäitused jne.), kuid riiulitel seisvale varem ilmunud kirjandusele pööratakse üpris vähe tähelepanu, kuigi lugejad sealt neile vajalikke trükiseid vähe valivad. See kirjandus on vaja uuesti inimeste kätte tuua, äratada huvi tema vastu ja panna ringlema nii nagu uudiskirjanduski. Küllap siis saame lahti ka olulisest puudusest - kirjanduse väikesest ringlusest.