Urvi Puusepp  Punalipp(1974), 19. märts, nr. 33, lk2.

 

Ka kõige suurem raamatukogu ei ole suuteline rahuldama lugejate mitmekesiseid nõudmisi ainult oma raamatufondi põhjal. Ei ole mõeldav, et kõik ilmunud raamatud oleksid olemas igas raamatukogus. Alati on lugejaid, kes vajavad oma teaduslikuks tootmis- või õppetööks kirjandust, mis raamatukogus puudub. Need raamatud tuleb hankida teiste raamatukogude kaudu. Selleks kasutataksegi RVL-i - raamatukogudevahelist laenutamist. RVL-i kaudu saavad ka kõige kaugemates maakohtades asuvate raamatukogude lugejatele kättesaadavaks suurimates raamatukogudes peituvad hindamatud raamaturikkused. RVL-i kaudu on võimalik saada kõiki raamatuid, ajakirju, tehnikakirjandust, noote jm., välja arvatud ajalehed, unikaalsed väljaanded esitrükid. Ilukirjandust saadetakse ainult õppe- ja uurimistööks.

Raamatukogudevahelist laenutamist juhib ja koordineerib Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu.

Lugeja pöördub oma soovidega kõigepealt lähima külaraamatukogu poole. Kui külaraamatukogu ei saa lugeja soovi rahuldada, saadetakse tellimus edasi rajooni keskraamatukogule. Kui seal soovitud raamatut ei ole, suunab keskraamatukogu nõudmise edasi vabariigi vastavasse raamatukokku. Meie lugejad kasutavad Tartu Riikliku Ülikooli Teadusliku Raamatukogu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Teadusliku Raamatukogu, Eesti NSV Riikliku Teadusliik-Meditsiinilise Raamatukogu, Eesti NSV Teadusliku Tehnikaraamatukogu, Eesti Põllumajanduse Akadeemia Raamatukogu, Tallinna Polütehnilise Instituudi Raamatukogu ja paljude teiste raamatukogude fonde.

Kui aga Eesti NSV raamatukogud ei saa nõudmist rahulda, pöördutakse üleliiduliste raamatukogude poole, nagu V. I. Lenini nimeline NSV Liidu Riiklik Raamatukogu Moskvas, M. I. Saltõkov-Štšedrini nimeline Riiklik Avalik Raamatukogu Leningradis jt.

Oma lugejate teenindamiseks teiste raamatukogude fonde kasutades saame maksimaalselt täita kõiki lugejate nõudmisi. Jääb vaid soovida, et lugejad seda võimalust aktiivsemalt kasutaksid.