Vaike Käosaar  Punalipp(1980), 24. mai, nr. 50, lk. 2.

 

·            Maarajoonide vaheline sotsialistlik võistlus

·           Arvud räägivad oma keelt

·           Kas noorteürituste korraldamisega on kõik korras

·           Enam tähelepanu vajavad lasteringid

·           Tasub rohkem mõelda ürituste sisule

·            Raamatukogutöötajate päevaprobleeme

·            Kohalikud kultuurijuhid ütlesid sõna sekka

Seekord oodati kultuuritöötajaid vanas Kuremaa lossis. Siia ei tulnud rajooni klubide, kultuurimajade ja raamatukogude töötajad oma iga-aastasele kokkutulemisele mitte niivõrd iidse lossi ja ilusa looduse pärast, kuivõrd sellepärast, et Kuremaa klubi on aastaid olnud rajoonis oma tegevuse poolest kuulus. Üheskoos vaeti läinud aasta tegemisi mitme kandi pealt. Külalislahke Kuremaa rahvas oli hoolitsenud kohvilaudade ja meelelahutus eest. Külas oli valgalaste delegatsioon eesotsas endise jõgevlase Mare Vilimaaga, praeguse Valga rajooni põllumajandustöötajate ametiühingu esimehega ning Eesti NSV Rahvaloomingu Maja metoodik Merle Kand.

Klubitöö aastatulemustest ning probleemidest rääkis kultuuriosakonna juhataja Hilja Toome. 1979. aasta 9. jaanuaril kuulutati välja maarajoonide vaheline kultuuriasutuste sotsialistlik võistlus. Selle tingimused olid teistsugused kui varem. Suurim erinevus on aga see, et klubilisi asutusi ja raamatukogusid arvestati üheskoos ja neil olid ühised võistlustingimused. See tingis omavaheliste tihedamate kontaktide loomise. On ju nii klublised asutused kui ka raamatukogud kohaliku rahva teenistuses inimeste vaba aja sisukama korraldamise nimel. Inimene ei ela ju üksnes leivast. Täpsemalt pole teada, millise koha meie rajoon teiste seas sai, aga esialgsetel andmetel ollakse esimese kuue rajooni hulgas kindlasti.

Rajooni kultuuriosakonnas võeti kokku arvud, kui palju missuguseid üritusi rajooni klubides ja kultuurimajades läinud aasta jooksul korraldati. Kokku oli ürituste arv päris soliidne - 3780 igas majas keskmiselt 157). Eks see räägi enda eest. Pisut lähemalt. Loenguid peeti kõigis 24 klubis ja kultuurimajas kokku 1573, millest sai osa 90 000 inimest (rajooni keskmine 65, vabariigi keskmine 55). Kõvasti üle rajooni keskmise oli loenguid Jõgeva näidissovhoosi klubis (144), Puurmani kultuurimajas (134) ja Kuremaa klubis (116). See aga tähendab, et väga paljudes paikades pidid need arvud kindlasti alla keskmise olema. Temaatilisi üritusi oli kõige rohkem Puurmanis, Põltsamaal, Jõgeva näidissovhoosi klubis jm. Tagasihoidlikult oli etendusi ja kontserte - 312 (vabariigi keskmisest vähem). Esirinnas on siin Puurmani, Põltsamaa, Kuremaa, Jõgeva ja Mustvee. Rohkem võiks olla küsimuste ja vastuste õhtuid, vaidlusõhtuid, elavaid ajalehti. Ringe tegutses kokku 304 (neist 250 taidlus- ja 54 huvialaringi). Väga vähe on agitbrigaade, tagasihoidlikuks on jäänud näiteringide osa (igal aastal etendatakse näidendit vaid Tormas, Adaveres, Sadalas ja Kasepääl), vähemaks on jäänud rahvapilliorkestrid, napilt on tehnika- ja võimlemis ringe.

Nii mõnelgi pool on hakatud otsima uusi vorme töös noortega. Seda peaks aga tegema kõikjal. Noorteüritused tuleks senisest enam enne läbi mõelda, rohkem pöörata tähelepanu nende sisule. Noortele mõeldud üritusi peaks kindlasti olema kohapeal rohkem kui seni, eriti maal. Kasepääl ja Maarjas ei korraldatud noortele aasta jooksul ühtki tantsuõhtut, muudest üritustest rääkimata. Mitmetes kohtades peeti aga noorteballe, organiseeriti disko- ehk liikumisrühmi jne.

Tegutses 74 lasteringi. Seda pole rajooni peale palju. Suurem häda on selles, et kohapeal pole ringijuhte. Aga lapsed on ometi kõige tähelepanelikumad ja tänulikumad kuulajad ning kaasalööjad, kui on eestvedajaid. Ees on suvi. Missuguseid üritusi ja kuidas korraldada suvel lastele sellele peaks mõtlema kõik kultuuritöötajad. Eriti palju on siin vajaka jäänud linnade kultuurimajades. ni

Ja veel. Viletsasti edeneb rajoonis ateistlik töö, vähe tehakse tervete eluviiside ja õigusalast propagandat, rohkem tähelepanu vajab kõlbeline ja töökasvatus.Niisiis on küllalt seda, millele mõelda, mis suunas tegutseda.

Keskraamatukogu direktor Vaike Oro rääkis, mida tõi 1979. aasta raamatukogudele. Rõõmustav on, et tuli juurde päris palju lugejaid, oli rohkem laenutusi. Üldkokkuvõttes võib öelda, et kohalikel raamatukogudel on hea side koolide, majandite ning asutuste ja kohalike komsomolialgorganisatsioonidega. Laste lugemise vastu ei tunta aga eriti huvi Leedimäe koolis. Edaspidi peaks korraldatama rohkem raamatuarutelusid, muinasjutuhommikuid (-õhtuid) lastele jne.

Palamuse kultuurimaja noor ja energiline direktor Merike Kull rääkis kultuuritöö muredest ja rõõmudest. On suur rõõm, kui leidub toredaid inimesi, kes kaasa löövad. Palamuselgi pole neist puudus. Ta mainis ka rahamuresid ja muid hädasid, mis üht kultuurijuhti maal harilikult kimbutama kipuvad.

H. Pöögelmanni nim. kutsekeskkooli klubi uus juhataja Ene SoodIa rääkis oma klubi probleemidest, sellest, millised raskused on poistekoolis kultuuritöö tegemisel.

Rajooni täitevkomitee esimehe asetäitja, laulupeokomisjoni esimees Maie Päid rõhutas suhtlemisoskuse tähtsust kultuuritöös ning seda, kui oluline on hea kontakt kohalike majandite ja koolidega. Ta pani klubitöötajaile südamele, et seistaks hea laulupeole minevate kollektiivide ettevalmistuse ning käekäigu eest.

Kuremaa sovhoostehnikumi direktor Endel Sööt rõhutas oma sõnavõtus, kuivõrd tähtis on kuluurilise  vahelduse pakkumine inimesele, avaldas tunnustust kohalikule kultuurijuhile Vello Pütsepale.

Tervitusi ütlesid meie rajooni kultuuritöötajaile kolleegid Valga rajoonist ning soovisid kultuuritöötajate perele palju häid ja ustavaid sõpru.

Seejärel anti üle esikohavimpel ning leninlikud aukirjad

Parimaks klubiliseks asutuseks tunnistati 1979. aasta töö eest Kuremaa klubi. Et see klubi on väga tihti esikohale tulnud, jääb nüüd vimpel alatiseks sinna. Teine koht kuulus Puurmani ja kolmas Põltsamaa kultuurimajale. Ära märgiti Jõgeva näidisovhoosi klubi ja Mustvee kultuurimaja head tööd. Ka Torma raamatukogu direktori Salme Tralla valdusse oli põhjust jätta esikohavimpel alatiseks. On ju Torma raamatukogu paljudel aastatel rajooni parimaks tunnistatud. Teisele kohale jäi Adavere ja kolmandale Maarja raamatukogu, märgiti Palamuse ja Tõikvere raamatukogu tööd.

Leninlik aukiri oli rajooni partei- ning täitevkomitee poolt määratud Jõgeva keskraamatukogule ning Vaike Orole, Plasma kultuurimajale ning Sirje Tuulale ja Senta Bergmannile, Evi Liikerile, Aino Ploomile, Tiina Kullile, Vello Pütsepale, Kaie Põdrale ning Vello Vulpakule.

Keskraamatukogu ja kultuuriosakond olid pannud välja mälestusesemed hea töö tunnustamiseks ja tänuks paljudele kultuurimajatele ning Hilja Toomel jätkus igaühe jaoks häid ja sooje sõnu.

Enne kui lahku mindi, vaadati koos kuremaalaste kava Aarne Oidi lauludest.