Riina Mägi Punalipp(1985), 19. detsember, nr. 148, lk. 2.

 

Me pole muidugi enam nii rumalad, et arvata, justkui oleks üks ilmatu suur Kalevipoja-nimeline meesterahvas ilmlõpmata ammu hiidihobuse hiid adra ette seadnud ja siis tasase maa vooreks kündnud. Nendeks samadeks voorteks, mille vahel ja peal meie, Vooremaa rahvas, nüüd elame. Meil pole enam vaja oma minevikku sedaviisi, pehmelt öeldes vägevaks luuletada. Me oleme niigi teistele järele jõudnud: sõidame autode-lennukitega, teeme teadust, toome laiast ilmast laureaaditiitleid. Aga teinekord on ikkagi päris kena vaadata esivanemate hingeelu, sellesse armsasse, vahel kurba, vahel kentsakasse maailma, kus järved randasid lohakate lapselapiloputajate pärast või siis jälle üksteisele teekäijatega tervisi saatsid, kus kirikud seitsme venna korraga kirikusse sattudes vee või maa alla vajusid; kus rahapajad maa seest kerkisid ja Rootsi kuningas lausa pillava heldusega igasse paika puid olla istutanud; kus näkid ja kodukäijad inimesi hirmutasid. Ühesõnaga - rahvaluulesse.

Sellest, mis just Vooremaalt kogutud rahvaluulele omane, kõneles raamatukogukuu lõpupäeval Jõgeval partei rajoonikomitee saalis toimunud Vooremaa kirjanduspäeval Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Eesti NSV Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluuleosakonna juhataja Ellen Liiv.

Tänapäeval loodav enam naljalt rahvaluule kategooriasse ei pretendeeri. Või siiski? Mis on õieti tänapäeva rahvaluule'? Kas kirjandusklubilaste ja teiste harrastusluuletajate loomingut võiks selleks pidada?

Nii või teisiti, Vooremaa kirjanduspäeval sai kuulda ka siitkandi autorite loomingut. Marje Koemets esitas oma endiste koolikaaslaste, kirjandusklubi "Noorustuli" liikmete luulet, Tiiu Rehtla ja, Aarne Tegelmann Jõgeva-Põltsamaa kirjandusklubi "Sõna" loomingut.

Olev Anton, Vaimastvere vallas Päde külas sündinud mees, ütles enda elus palju ameteid pidanud olevat: küll traktoristi, küll karjabrigadiri, küll karjaku oma. Seda kõike muidugi ühe põhiameti - ajakirjaniku oma kõrvalt. Kirjanduspäeva külaline sai tast aga tänu kolmele kirjutatud näidendile, mis kõik "Vanemuises" ilmavalgust näinud.

Küsimusele kas ta majandijuhi ametit pidada ei tahaks, vastas Anton, et see olevat kõige raskem amet, mida ta teab. Liiatigi arvas ta ennast selle ameti jaoks liiga vanaks.

"Viis aastat õpiksin, viis aastat saaksin pähe - ja siis läheksin pensionile. Ja ega tänapäeval mind keegi enam esimeheks või direktoriks paneks ka. Nüüd nõutakse ikka tarka juhti," arvas Anton enesekriitiliselt.

Antoni jutustatud koolimälestustest ajendatuna küsiti veel, kas ta üht kooliainelist näidendt ei tahaks kirjutada. Seda Anton ka ei tahtnud:

"Minu kooliaeg ja kooliaegsed mured olid hoopis teistsugused kui praegu. Ema andis mulle iga nädal kaasa viis rubla - 50 kopikat praeguses rahas. Sellestki läks suurem osa rongisõidu peale. Keskkooli lõpupäevaks tegin tennised hambapulbriga pidulikult lumivalgeks. Ma ei oska tänaste noorte probleemidesse sisse elada. Kui just mõni keskkooliõpilane ise musta materjali, kus iva sees, paberile paneks, siis sellest ehk teeksin näidendi valmis küll."

Sulev Kübarsepp pole küll sünnipoolest Vooremaa mees, ent nüüd on ta mitu aastat Saduküla sovhoosis töötanud. Selle aja sees on ilmunud ka tema debüütluulekogu "Maa peal" ja kirjastusse järge ootama saanud teisegi kogu käsikiri. Ilmumiseni läheb aga veel aega. Seesugune ootamisaeg on loovinimesele raske. Ilmumata luulekogu oleks justkui valmis, aga justkui poleks ka. Ta pole veel alustanud oma iseseisvat elu, teda pole veel heaks kiitnud ega maha laitnud ei kriitik ega muidu lugeja. Ja see justkui takistab uut tööd ette võtmast ...

Vooremaa kirjanduspäeval, sel raamatukogukuu lõpuüritusel autasustati ka raamatukogukuu kirjandivõistlusel silma paistnud kooliõpilasi, vaadati raamatunäitust ja osteti uudiskirjandust koduse raamatukogu tarvis.

Kirjanduspäeva viisid iõpule kirjanik Juhan Saar, kes luges omaenda luulet ja mängis kannelt, ning näitieja Milvi Koidu. Tema esituses kuulsime Betti Alveri luuletusi ja poeemi "Pirnipuu".

Oli kena ja sisukas kirjanduspäev. Meie, kuulajatepool, olime tänulikud rajooni keskraamatukogule ja raamatuühingu rajooniorganisatsioonile, kes ürituse korraldasid, korraldajad jälle omakorda Lillevere-nimelisele ja Pajusi kolhoosile ning Mustvee kultuurimajale, kes rajooni teistest linnadest kirjanduspäevaliste Jõgevale toomiseks bussi andsid.