« Tagasi

Kas on vaja osta nii palju raamatuid?

Tiiu Pihlakas  Punalipp(1984), 20. detsember, nr. 149, lk. 4.

 

Eesti NSV on kirjanduse väljaandmise ja leviku poolest ühe elaniku kohta juba aastaid Nõukogude Liidus esikohal. Möödunud aastal anti meil välja 2177 nimetust raamatuid kogutiraaziga 17 miljonit eksemplari. Iga elaniku kohta (imkud ja raugad kaasa arvatud) osteti raamatuid 13 rubla eest, lisaks neile ajakirjad ja ajalehed. Keskmine perekond ostab iga nädal ühe raamatu või brosüüri.

Raamatute, eriti defitsiitsemate omamine tundub olevat muutunud prestiizi küsimuseks, nagu paljude muude asjade omaminegi. Nii osteti omal ajal ilma mõtlemata ära suur Wiedemanni sõnaraamat, nii et keele ja kirjandusega tegelevatel inimestel, kes seda tõesti vajasid, oli suuri raskusi selle hankimisega. Nii on see ikka paljude teiste raamatutega, nagu "Loomade elu", "Antiigileksikon" jt., mis pakuvad tõelist huvi ikkagi ainult kitsamale lugejaringile. Kõik tahavad tingimata isiklikult omada sarju "Mirabilia", "Põnevik" jt. Kahjuks on osa inimeste eelteadmised ilmuvatest raamatutest väga napid ja suure hurraaga ostetud raamatud jäävad ainult riiuli kaunistuseks.

Loomulikult on meil palju ka neid inimesi, kes on raamatutest tõeliselt huvitatud, kellel on kodus suured väärtuslikud raamatukogud. Kuid kas on mõtet raamatuid ainult ühekordseks lugemiseks koju osta?

Kodus peaksid igal inimesel olema üldkasutatavad ja oma eriala teatmeteosed, sõnaraamatud, kutsetööks vajalikud käsiraamatud, raamatud oma huvialalt ja valikuliselt ka kirjandusklassikat. Kuid kas on vaja osta endale kogu ilmuvat ilukirjandust? Mis saab neist raamatutest siis, kui nad enam riiulitele ja tuppa ära ei mahu? Eriti ohtrasti ostetakse lasteraamatuid, mis on suhteliselt odavad. Raamatukogudes kuuleme tihti laste käest: "Need raamatud on mul kõik juba kodus olemas." Laps aga kasvab neist raamatutest üle. Tihti ei pakuta neid odavaid ja õhukesi - ka kauplustele tagasi (tagasiostmine on ka küllaltki piiratud) ning siis satuvad nad kas vanapaberi hulka (koolidel on ju plaanid) või rebitakse-lõigutakse kodus laste poolt katki. See ei ole muidugi kõigis peredes nii,. kuid siiski tahaks vanematele südamele panna, et nad kasvataksid oma lastes juba maast-madalast austust raamatu kui kultuuriväärtuse vastu.

Üle saja aasta on meie rahvast raamatutega varustanud raamatukogud. Eestis on praegu 1532 raamatukogu üle 40 miljoni trükisega. Meie rajoonis on 34 rahvaraamatukogu, siis õpilastele mõeldud raamatukogud iga keskkooli, tehnikumi ja kutsekooli juures ning 14 raamatukogu asutustes. Rahvaraamatukogud, mis on kasutamiseks kõigile soovijatele, sisaldavad kokku ligi 3041 tuhat trükist. Siit võib iga soovija laenata endale meelepärast ja vajalikku kirjandust, kusjuures raamatukogutöötajad on valmis andma kasulikku nõu ja soovitusi kirjandusteoste kohta. Kui raamatukogus vajalik teos puudub, siis tellitakse see välja teistest raamatukogudest, rajooni keskraamatukogust tellides rahuldatakse soov kahe-kolme päevaga, suurematest raamatukogudest tellides pikema aja jooksul. Raskusi kõigi soovijate rahuldamisega tekib siis, kui organiseeritakse tööalaseid kursusi ühel ja samal ajal rajooni eri kohtades.

Maaelanikkonna teenindamiseks kohtades, mis asuvad paiksest raamatukogust eemal, laenutatakse kirjandust raamatubussi, laenutuspunktide ja rändkogude kaudu. Möödunud aastal tegutses neid kokku 29. Paljud laenutuspunktid on olnud aastaid samas paigas ja seega elanikele teada. Uuematest võiks nimetada laenutuspunkte Adavere sovhoosi Esku töökojas, Saadjärve teenindusmajas, Jõgeva näidissovhoosi
Õuna osakonnas. Uuesti tegutseb laenutuspunkt Pala kolhoosi Nõva osakonnas.

Et iga soovija saaks raamatukogu külastada, selleks avasime tänavu sügisel suuremate keskuste raamatukogud katseliselt ka ühel puhkepäeval. Nüüd on laupäeviti avatud Palamuse ja Puurmani raamatukogu, pühapäeviti Pala raamatukogu. Muudatusi oleme teinud ka raamatukogude lahtiolekuaegades. Oma soovid lahtiolekuaegade suhtes palume esitada kohalikule raamatukogule. Teretulnud on ka kõik muud märkused ja ettepanekud raamatukogude töö kohta, mis palume esitada keskraamatukogule Põltsamaa!