« Tagasi

Kas lapsed või lilled?

Anne Päid  Punalipp(1982), 8. märts, nr. 28, lk. 2.

 

"Ratsionaalsust ma ei armasta. Olen mõelnud, et kui ma poleks valinud seda tööd, oleks minust saanud lasteaednik või lihtsalt aednik. Nii et kas lapsed või lilled," räägib Hille-Mai Lugus.

Valitud said hoopis raamatud. Aga vaevalt et juhuslikult. Huvi algus on Tallinnas Nõmmel, kus oli Hille-Mai Luguse lapsepõlvekodu. Samas asus ka raamatukogu, kuhu lausa pidi nii tihti kui vähegi võimaik sisse astuma, sest seal oli väga tore raamatukoguhoidja. Nii võib üks meeldiv inimene enese teadmata mõjuda noore inimese elukutsevalikut. Pärast 7. klassi lõpetamist võttis Hille-Mai Lugus ette õpingud kultuurikoolis, mis siis asus Tallinnas, hiljem TRÜ-s, küll kaugõppes, aga ikka, raamatukogunduse erialal. Nüüd on raamatukogus töötatud juba aastaid. Alates 1966. aastast Põltsamaal rajooni keskraamatukogus, kus ta on teenindusosakonna juhataja.

"Rahvast käib praegu raamatukogus rohkem kui varemalt. Ei tea, kas sellepärast, et inimesed on tänapäeval arenenumad või on hea raamat lihtsalt raskemini kättesaadav. Kõige enam nõutakse ilukirjandust, ju siis tahetakse lõõgastuda. Aga harva ilmub sellist raamatut, mis mitte millegagi ei rikasta. Mida keegi raamatust otsib ja leiab, oleneb juba temast enesest," arvab Hille-Mai Lugus. Tema enda meelisautor on F. Dostojevski. Huviga loeb ta ""Loomingu" Raamatukogus" ilmuvaid teoseid. Need aitavad pilku heita väga erinevate maade kirjandusse.

Raamatukogu külastajate omaette kategooria on õppurid, nii koolilapsed kui ka üliõpilased nemad vajavad palju erialaseid teoseid. Selles püütakse neile ka vastu tulla. Kui kohapeal soovitud raamatut pole, saab selle tellida mõnest teisest raamatukogust.

Põltsamaa raamatukogu on omapärane sellepoolest, et seal on heliplaadifond. Arvudega just kiidelda ei saa - praegu on 800 plaadi ümber, aga huvilistel on valida nii kirjanduslike kui ka muusikaplaatide hulgast.

Plaate on oma ürituste tarbeks laenutanud lastemuusikakooli, keskkooli ja kutsekeskkooli õpilased. Raamatukogu töötajate sooviks on, et plaate rohkem ja julgemalt küsima tuldaks.

Teenindusosalkonnas ehk õhtuses vahetuses, nagu juhataja koduselt ütles, töötab peale tema veel neli inimest.

Bibliograaf Erika Pahla on kogemustega töötaja, kelle kohta on omal kohal sõnad: tasa ja targu toimetab, aga jõuab palju ära teha, Ja kunagi ei jää ta ühelegi küsimusele vastust võlgu.

Lugemisaalis teenindab külastajaid Mare Saviauk, Viljandi kultuurikooli kasvandik, väga humoorikas tüdruk, kes aitab teistegi tuju üleval hoida

Oma õiglase ja otsekohese iseloomuga kujundab kollektiivi vaimu Urvi Puusepp. Tema korraldab raamatukogudevahelise laenutuse küsimusi.

Alles aasta jagu on töötanud põltsamaalane Lili Pihlak, kes on vanemraamatukoguhoidja ja õpib ka Tallinnas Pedagoogilises Instituudis raamatukogundust

Nii nad koos töötavad Hille Mai Lugus ütleb: "Inimesi on mitmesuguseid. Üks tuleb tagasihoidlikult ja palub soovitada mõnd raamatut, teine jälle läheb ise riiulite vahele valib oma maitse järgi. Hea meel on, kui saab aidata leida kõige sobivamat, aga ega raamatuga suurt õpetada saa. Täiskasvanud inimene teab ise, mida ta loeb.

Meile on kõige kurvem, kui raamat tuuakse tagasi lõhutult mustana. On sedagi juhtunud, et pärast  pole enam kõiki illustratsioone või isegi lehti alles - lihtsalt lõigatakse enda jaoks välja mõtlemata, et seda raamatut tahavad lugeda ka teised. Mõned aastad tagasi tegime neist õnnetutest lõhutud raamatutest isegi näituse. Et raamatud kauem vastu peaksid, oleme lasknud neid köita või siis paneme kilekaaned ümber."

Hiljuti oli järjekordne raamatukogukuu. Sel puhul olid raamatupäevad asutustes ja koolides, vesteldi kirjanikest. Korraldati Betti Alveri luule õhtu Jõgeval. Raamatut kui teadmiste võtit propageeritakse ka muidu, mitte ainult vastava kuu raames. Võibolla ongi igapäevane märkamatu, vahel üksluinegi töö kõige tähtsam?

Sel õhtupoolikul käis raamatukogus rahvast omajagu. Tulid memme-taati, aga astus sisse ka tuttmütsiga tüdrukutirts, kaasas nimekiri isa soovitud raamatutest, tulid keskkoolitüdrukud. Ja kes teab, võib-olla ...