« Tagasi

Vaike Oro 50

Hilja Toome  Punalipp(1986), 14. oktoober, nr. 121, lk. 1.

 

Jõgeva keskraamatukogu direktor Vaike Oro on jõudnud verstapostini, mis nõuab avalikku äramärkimist. Sel puhul tuleb tagasi vaadata, mis tehtud, mis teoksil.Vaike Oro on Jõgeva linna tüdruk siin sündinud ja kasvanud ning koolis käinud. Et ta jäi varakult ema kasvatada, tuli keskharidus omandada õhtukoolis. Ka kõrghariduse diplomi sai Vaike Oro kaugõppe teel õppides.

Elu tõi   teda 1957. aasta juulis Põllsamaale ja Vaikesl sai tolleaegse Põltsamaa linna lasteraamatukogu laenutaja. Sellest on nüüd peaaegu 30 aastat möödas, laenutaja ametinimetustki on kõne- ja kirjapruugist kadunud ja selle asemele hoopis kõlavam raamatukoguhoidja tulnud. Laenutaja ametit kaua pidada ei saanud, juba 1958. aasta märtsis edutati Vaike Oro lasteraamatukogu juhatajaks. 1970. aasta märtsis tuleb uus edutamine, Vaikest saab Jõgeva keskraamatukogu direktor. Ja see ongi lühidalt kogu teenistuskäik. Selle taga aga on palju huvitavat ja meelepärast tööd, tööd raamatute ja inimestega. Oma tööd mõistab Vaike oskuslikult teha. Lausa kadestamisväärt on tema töö tundmine, kohusetunne, täpsus, korrektsus. Töösse on Vaike Oro pannud oma südame ja hinge. Tühja jõuetut tööd tema ei tee. Meenutame kas või iga-aastasi ülerajoonilisi kirjandusõhtuid, kui asjalikult ja läbimõeldult need on alati ette valmistatud ja läbi viidud.

Vaike Oro on elav ja energiline, nõudlik enda ja ka teiste suhtes. Kui talle midagi ei meeldi, siis on ta otsekohene, mõnikord teeb asjast isegi suurema numbri kui see enamiku arvates väärt on. Vaikel on ka palju rikkalikke teadmisi ja kogemusi ja neid tuleb tal oma alluvatele pidevalt jagada. On teada, et Vaike Oro poolt juhitud raamatukogude võrk on üks paremaid vabariigis. Ega talle asjata antud 1980. aastal Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetust.

Vaene on see inimene, kes oma õueväravast kaugemale el näe. Vaike hingesopis on ikka ja alati pesitsenud rännukihk. Ta on käinud Karjalas, Karpaatides, Kaukaasias, Kesk-Aasias, seljakott seljas, matkanud Suhhuumi sõja teedel, Baltimaad, Valgevene, Leningradi ümbrus on mitmel korral läbi uuritud.Reisitee on viinud Vaike Oro Poolasse, Tsehhimaale, Ungarisse, Jugoslaaviasse, Austriasse, Soome, Rootsi ja mõni nädal tagasi tuli ta tagasi üle 20 päeva kestnud Jaapani-reisilt. Eks nendel reisidel ole avardunud silmaring, saadud uusi teadmisi ja saanud lõpuks selgeks seegi, et oma kodus on ikkagi kõige parem. Kui reisimist nimetada harrastuseks, siis Vaikel on veel mitmeid teisigi harrastusi. Noores eas oli ta aktiivne isetegevuslane, mängis naitemängudes, operettides, tantsis rahvatantse ja karaktertantse, etlemist aga on tulnud pidevalt teha. Muude tööde ja tegemiste kõrval on Vaike Oro aastaid olnud Põrtsamaa linnanõukogu saadik, tema juhtida on linnanõukogu alatine noorsookomisjon. Tänaseni armastab Vaike teatris käia, muusikat kuulata, tunneb rõõmu hea raamatu lugemisest.

Vaikel on olemas oma pere kätega ehitatud kodu, on oma õuenurk, oma marjapõõsas ja õunapuu, tal on tore ja asjalik abikaasa, tublid lapsed. Maja valvab kõigi lemmik Stik. Ja ongi kõik, mis temast juubeli puhul raäkida tahame.

Soovime Vaikele jätkuvat energiat ja visadust oma armastatud töökohal ning palju õnne!