Tiiu Pihlakas  Punalipp(1987), 5. detsember, nr. 143, lk. 3.

 

Kultuuri arengus, tema järjepidevuse tagamises on oluline osa trükisõnal, mis võimaldab saavutatut talletada ja levitada. Raamat ja raamatukogu on kultuuri säilitamise ning edastamise vanemaid, massilisemaid. universaalsemaid ja demokraatlikumaid vahendeid.

Eestimaa esimesed raamatukogud asutati juba XIII sajandil kirikute ja kloostrite juurde. Ka XVI sajandil on domineerivateks kirikuraamatukogud, millest tähtsamaks võib lugeda Oleviste kiriku raamatukogu, asutatud 1552. aastal. XVII sajandil saavad tooniandvateks õppeasutuste raamatukogud.XVIII sajandi algul on raamatukogude arengus tagasiminek seoses Põhjasõjaga.

Enamik kiriku- ja eraraamatukogusid hävis. Alles sajandi lõpul hakkavad raamatukogud kosuma. Suuremates linnades tekivad esimesed raamatukauplused ja nende juurde asutatakse ka raamatukogud. Need olid uut tüüpi maksulised raamatukogud, kust kirjandust laenutati kindla tasu eest. Põhiliseks lugemisvaraks oli saksa-ja prantsuskeelne ajaviltekirjandus.

Samal ajal tekkisid ka lugemisringid ja -seltsid. Sinna koondus teatud arv kirjanatushuvilisi, kelle ostetud raamatud käisid käest kätte. Esimene teadaolev lugemisselts asutati Põltsamaal. Selle asutas August Wilhelm Hupel arvatult 1772. aastal. Eraldi raamatukoguruumi lugemisseltsil ei olnud. Iga seltsi liige oli kohustatud ostma raamatuid, mis ringlesid kõikide seltsi liikmete käes ja jäid pärast kõigi poolt läbilugemist ostja omandiks. Lugemisseltsi käsutuses oli pidevalt 500- 600 köidet. Seltsi kuulus 24 inimest – aadlikud, pastorid, arstid, juristid ja ka mitteaadlikest mõisaomanikud ja –rentnikud, enamiku moodustasid literaadid. Laenutatav kirjandus oli põhiliselt saksa- ja prantsuskeelne eri teadusvaldkondadest. Ilukirjanduse osa oli tagasihoidlik ja selle tellimisel peeti silmas rohkem seltsi liikmete abikaasasid ja perekondi. Usuline kirjandus puudus peaaegu täielikult. Suur osa oli ajakirjadel ja muudel perioodilistel väljaannetel. Peale trükiste ringlesid lugemisseltsis ka maakaardid ja vasegravüürid. Põltsamaa lugemisselts tegutses ligi 30 aastat (täpsed andmed sulgemise kohta puuduvad).

Lugemisseltsides võib näha juba uue rahvaraamatukogude tüübi algidusid. A. W. Hupeli poolt asutatud lugemisseltsi võib lugeda meie rajooni rahvaraamatukogude alguseks, nii et me võiksime tänavu tähistada nende 215. aastapäeva.

Eestikeelse kirjanduse suurem levik ja rahvuskeelsete raamatukogude tekkimine saab alguse XIX sajandi I poolel, mil paranesid kooliolud ja laienes lugemisoskus. Tekkisid spetsiaalsed eestikeelsete raamatute kogud, nagu J. H. Rosenplänteri erakogu Pärnus ja Õpetatud Eesti Seltsi Raamatukogu Tartus. Viimane seadis oma eesmärgiks koguda võimalikult täielikult kokku eestikeelne kirjandus, kuid samuti ka võõrkeelne. mis käsitles eestlasi. See kirjandus moodustab praegu olulise osa Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogust.

Rahvale laenutamiseks hakati XIX sajandi teisel veerandil asutama koguduseraamatukogusid maakirikute juurde. Peale vaimuliku kirjanduse sisaldasid nad õpetlikke ja ka mõningaid ilukirjanduslikke raamatuid. Praegused rahvaraamatukogud said alguse maal. Esimene selline raamatukogu asutati 1860. aastal Viljandimail Tarvastus. XIX sajandi 70-80-ndail aastail olid sajast kihelkonnast kuuekümnes raamatukogud. Sel ajal meie rajoonis tegutsema hakanud raamatukogudest tuleks mainida küllalt pikka aega eksisteerinud järgmisi raamatukogusid: Laius-Tähkvere Laulu ja Mängu Seltsi "Edendus" Sadalas ning K. F. Leihbergi kaupluse raamatukogu Põltsamaal (asutatud 1880. aastal); Jõgeva- Painküla vallakooli raamatukogu (1881), mis aastast 1913 läks Jõgeva Rahvaraamatukogu Seltsi valdusesse; Mustvee Eesti-Vene Lauluseltsi "Sõprus" raamatukogu (1882); Maarja-Magdaleena Laulu ja Mängu Seltsi raamatukogu (1883); Umbusi vallakooli raamatukogu (1890), mis aastast 1912 läks Umbusi Haridusseltsi "Nurmekunde" valdusesse; Kursi karskusseltsi raamatukogu (1892); P. Mihkelsi raamatukaupluse raamatukogu Pala vallas (1895); Adavere valla raamatukogu (1898).

Kuidas sel ajal raamatukogude tarbeks raha hankimine käis, sellest näide ajalehe "Sakala" 1887, aasta ühest jaanuarinumbrist: "LaiusTähkvere Laulu Selts pidas raamatukogu heaks Jõulu keskmisel pühal näitusmüüki ja mängiti ka näitemängusid. Vaheaega lõbustas Torma kihelkonna muusikakoor. Rahvast oli õieti rohkesti kokku tulnud. Mängitud said "Kadri" ja "Teie käsu peale, härra leitnant". Mõlemad mängud läksid kaunis hästi korda. Näitemüük oli koguni elav, mõni asi läks kahe kolme võrdse hinna maksma. Sissetulek oli 70 rubla ja mõned kopikad peale. Hra. Joh. Dawel pidas pika kõne raamatulugude kasust ja soovis, et igaüks neid toetada aitaks. Tänu kõigile, kes seal ligi töötas, olgu jõu või nõuga."

Käesoleva sajandi algul muutub raamatukogude üldpilt mitmepalgelisemaks, koolide raamatukogud hakkavad kaotama oma juhtpositsiooni. Küla kultuurielu keskuseks kujunevad mittnesugused seltsid ja nende raamatukogud saavad tooniandvaks. Laiemalt tegutsevad karskusseltside raamatukogud.

Uuesti hakkavad tsaarirežiimi kitsenduste tõttu tekkima ka lugemisringid, sest isiklike raamatute vahetamist keegi keelata ei saanud. Peale 1905.-1907. aasta revolutsiooni karskusseltsid kui revolutsioonilise liikumise keskused hävitatakse. Raamatukogudelt hakatakse nõudma tegutsemisluba. Kuid tehakse ka järeleandmisi nii rahvahariduse kui ka raamatukogude osas. Tekib võimalus luua haridusseltse ja raamatukoguseltse,millest rahvas innukalt kinni haarab. Teadaolevatest seltside raamatukogudest loodi meie rajoonis noil aastail:

Kodavere Põllumeeste Seltsi, LahavereSeltsi, Valmastvere Rahvaraamatukogu Seltsi, Võtikvere-Torma Rahvaraamatukogu Seltsi, Palamuse Põllumeeste Seltsi, Ranna Rahvaraamatukogu Seltsi, Roela Rahvaraamatukogu Seltsi, Kasepää Rahvaraamatukogu Seltsi ja Raigastvere Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu.

Hulgaliselt oli raamatukogusid raamatukaupluste juures, mille omanikud olid J. Vasar ja T. Tiedt Põltsamaal (asutatud 1900, 1903), J. Limberg Laiuse vallas (1903), K. Jaik Mustvees (1908), H. Paju Vana-Põltsamaa vallas (1912), A. Jägar Jõgeval (1912), . H. Martinson Mustvees (1912), J Liivak Pedjal (1913) ja J. Tamman Põltsamaal (1914).

Peale nimetatute asutati neil aastail meie rajoonis ka mõned õigeusu koolide ja karskuskuratooriumide teemajade juures tegutsenud ja vallakoolide raamatukogud. Aastatel 1907-1914 anti meie praeguse rajooni piires tegutsemisluba umbes 30 raamatukogule. See polegi nii väike arv. Praegu on meie rajoonis 32 rahvaraamatukogu.

Eesti raamatukogudel puudub seni terviklik ajalugu. Selle tutvustuse üheks mõtteks oligi inimestele meelde tuletada vanu aegu. Ehk on kellelgi säilinud vanu raamatuid, ajalehti või ajakirju, kus võib juttu olla ka meie raamatukogudest. Oleks väga tänuväärt, kui neid annetataks kohalikule raamatukogule või antaks . kasutada andmete saamiseks. Muidugi huvitab meid kogu vana kirjavara, millel võib olla suur kultuurilooline väärtus. See võib kergesti tuleroaks saada või makulatuuri sattuda. Enne äraviskamist tuleks selliseid raamatuid ajalehti ja ajakirju näidata kohalikule raamatukogu juhatajale.

Inimesed peaks üht-teist mäleta ma kodanliku Eesti perioodi raamatukogude kohta. Et meil selles osas andmed peaegu täielikult puuduvad oleks kena kui mälestusi nende aegade raamtukogudest pandaks kirja või räägitaks raamatukogutöötajatele. Oleme ette tänulikud iga teate eest.