« Tagasi

Maaraamatukogude sotsialistlik võistlus

Tiiu Pihlakas, Tiiu Valm  Raamatukogu(1981), august.

 

Kolmandat aastat kestab maaraamatukogusid ja –klubisid, (kultuuri- ja rahvamaju) hõlmav järjepidev sotsialistlik võistlus. Igal aastal selgitatakse kolm parimat rajooni klubi- ja raamatukogutöös tervikuna ning parimad klubid ja raamatukogud tüüpide kaupa. Esikohale tulnud rajoonile antakse Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu rändpunalipp ning rahaline preemia 4000 rubla, II ja III kohale tulnud rajoonile rahaline preemia vastavalt 2500 ja 1500 rubla. Esikohtadele tulnud kultuuriasutused saavad Eesti NSV Kultuuriministeeriumi rändauhinna ja rahalise preemia, II koha pälvinud diplomi ja rahalise preemia.

Mõtte asetada klubide ja raamatukogude tegevus ühele vaekausile tingis kultuuritöö kui terviku parandamise vajadus. Seni ei ole see märgatavaid tulemusi andnud. Paljudes rajoonides on olukord selline: kui raamatukogutöös on tunduv edasiminek, siis ei ole arengut klubitöös, ja vastupidi. Ainus, kus kahel võistlusaastal on püsinud nii klubi- kui ka raamatukogutöö võrdselt heal järjel, on Viljandi rajoon.

Raamatukogude sisulises töös on võistlusnõuded küllaltki kitsapiirilised, võrreldes möödunud laiaulatuslikku 1976.-78. a. võistlusega. Peatähelepanu on lugejate arvu suurendamisel ja ühiskondlik-poliitilise kirjanduse propaganda tõhustamisel. Võrreldakse kogu rajoonis järgmisi näitarve:

lugejate arvu kasvu;

lugejahõlvet;

ühiskondlik-poliitilise kirjanduse

laenutuste arvu kasvu;

ühiskondlik-poliitilise kirjanduse propageerimiseks korraldatud ürituste arvu ühe raamatukogu kohta.

Näitarvude põhjal ,võistluse üldvõitja kandidaatideks kujunenud rajoonides kontrollib ülevabariigiline komisjon töö kvaliteeti, mille põhjal selgitatakse välja kohtade järjestus.

Möödunud kahe võistlusaasta kestel on saavutused raamatukogutöös kesised. Kui 1979. aastal läks tagasi ainult mõni rajoon, siis 1980. aastal ei suutnud 1979.a. lugejate arvu saavutada 8 rajooni, ühiskondlik-poliitilise kirjanduse laenutused vähenesid 6 rajoonis. Need arvud ei ole meil niigi kõrged (keskmine lugejahõlve 34 %, ühiskondlik-poliitilise kirjanduse laenutuste % üldarvust 8,9). Alla Eesti keskmist oli 1980.a. lugejahõlve Harju, Rakvere, Kingissepa, Kohtla-Järve, Valga ja Jõgeva rajoonis. Peaksime seadma eesmärgiks saavutada lugejahõlveks vähemalt 40 %.

Ühiskondlik-poliitilise kirjanduse laenutuste arv 1980.a. üldkokkuvõttes küll tõusis, kuid mitte proportsionaalselt laenutuste üldarvu kasvuga. Oleme seadnud eesmärgiks, et poliitiline kirjandus moodustaks laenutuste üldarvust vähemalt 10 %, mis on seni nii ainult Viljandi ja Paide rajoonis.

Rajoonidevahelises võistluses etendab tähtsat osa ainelise olukorra parandamine, mis siiamaani edeneb halvasti. Seda peavad ka meie vabariigi juhtorganid sageli määravaks rajoonide paremusjärjestuse kindlaksmääramisel. Kõigilt raamatukogujuhtidelt ja täitevkomiteede kultuuriosakondadelt ootame suuremat initsiatiivi ja aktiivsust majandusküsimuste lahendamisel.

* Arvestatud on Statistika Keskvalitsuse andmeid.

Sotsialistliku võistluse võitjaid raamatukogutüüpide kaupa autasustatakse rahaliste preemiatega alljärgnevalt:

rajoonide keskraamatukogud - üks preemia 700 rubla;

lasteraamatukogud - üks preemia 150 rubla;

rajoonilinnade ja alevite raamatukogud

üks esimene preemia 150 rubla ja üks teine preemia 100 rubla;

külaraamatukogud ning kolhoosi- ja maal asuvad ametiühinguraamatukogud - kolm esimest preemiat. ä 50 rubla ning kuus teist preemiat, a 40 rubla.

Parimate selgitamisel hinnatakse nii näitarve kui ka töö

kvaliteeti. Näitarvudest võrreldakse:

lugejahõlvet tervikuna;

laste lugejahõlvet;

ringlust;

laenamissagedust;

lugejate arvu kasvu;

laenutuste arvu kasvu;

ühiskondlik-poliitilise kirjanduse laenutuste % üldarvust;

raamatuürituste proportsioone (ühiskondlik-poliitilise, teadus- ja ilukirjanduse propaganda peaks olema jagatud võrdselt kolmeks);

tehnika- ja põllumajanduskirjanduse laenutuste % üldarvust;

teaduskirjanduse laenutuste % üldarvust;

suuliste ürituste osakaalu.

Näitarvude võrdlemisel peetakse silmas raamatukogutüübi keskmisi Eestis. Paremusjärjestuse lõplikul selgitamisel on määrav töö kvaliteet.

Kui kesk-, linna- ja aleviraamatukogude parimaid nende väiksema arvu,tõttu on kergem kindlaks teha, siis külaraamatukogusid (1980.a. oli neid 476) saab järjestada keskraamatukogude hinnangule tuginedes. Seepärast on plaanis järgmistel aastatel külaraamatukogude järjestamisel lisaks näitarvudele koostada ekspertankeet töö kvaliteedi hindamiseks.

1980. aatal tunnistati maaraamatukogude sotsialistliku

võistluse võitjaiks:

rajoonide keskraamatukogudest Viljandi Keskraamatukogu;

lasteraamatukogudest Paide rajooni Türi Lasteraamatukogu;

rajoonilinnade ja alevite raamatukogudest Pärnu rajooni

Vändra raamatukogu - esimene preemia, Harju rajooni Paldiski raamatukogu - teine preemia;

külaraamatukogudest ning kolhoosi- ja maal asuvatest ametiühinguraamatukogudest Pärnu rajooni Häädemeeste raamatukogu - esimene preemia, Võru rajooni lasteraamatukogu - esimene preemia, Haapsalu rajooni raamatukogu - esimene preemia, Harju rajooni S. M. Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi raamatukogu - teine preemia, Viljandi rajooni Õisu raamatukogu teine preemia, Viljandi rajooni Uue-Kariste raamatukogu teine preemia, Võru rajooni Linda raamatukogu - teine preemia, Valga rajooni Riidaja raamatukogu - teine preemia, Jõgeva rajooni Maarja raamatukogu - teinepreemia.

Märgiti ära Põlva Keskraamatukogu, Jõgeva Keskraamatukogu lasteosakonna, Viljandi rajooni Abja raamatukogu, Jõgeva rajooni Adavere, Tartu rajooni Kambja, Rakvere rajooni Rakke ja Laekvere raamatukogu hea töö.

Parimad raamatukogud on eelkõige aktiivselt ja läbimõeldult propageerinud raamatukogu, mille tulemusena on juurde saadud palju uusi lugejaid. Mitmel pool on uuritud raamatukogu kasutamist ankeetide abil (näiteks Viljandi ja Rakvere keskraamatukogus). Tõhusat tööd on tehtud ühiskondlik-poliitilise kirjanduse propageerimisel. 1980. aastal moodustasid selleks korraldatud raamatuüritused üldarvust 36,5 %.

Märkimist väärivad Viljandi Keskraamatukogus V. I. Lenini 110. sünniaastapäeva tähistamiseks korraldatud ülerajooniline raamatunäituste konkurss "Leninismi ideed võidavad", ELKNÜ 60. aastapäeva kirjandusõhtu Paldiski raamatukogus, Häädemeeste raamatukogus toimunud kohtumine EKP XVIII kongressi delegaadiga jpt. Jõgeva Keskraamatukogu lasteosakond korraldas mitmeid ülerajoonilisi üritusi viktoriin Pioneeride Majas, kohtumine J. Renzeriga, etlejate konkursid "Parim V. I. Leninist kirjutatud luuletuse esitaja" ja "Minu kodumaa". Pioneeride päeval esitati vestlusi ja bibliograafilisi ülevaateid, väljas olid raamatunäitused.

Vähem on tutvustatud ilukirjandust (raamatuürituste üldarvust 27,3 %). Õnnestusid noorte autorite õhtu (D. Kareva, K. Talviste, E. Karu looming), Enn Vetemaa teose "Ah soo..." arutelu autori osavõtul, tsehhi kirjanduse õhtu Viljandi Keskraamatukogus. Vändra raamatukogus kuulas palju inimesi luuleõhtut "Vanu luuleraamatuid lehitsedes", Varstu raamatukogus peeti kirjandusõhtud "A. Blok – 100", "Mees Mulgimaalt  A. Kitzberg – 125". Paide rajooni Türi lasteraamatukogu korraldas õpetajate abiga lasteraamatunädalal H. Chr. Anderseni 175. sünniaastapäeva tähistamiseks IV-VI kl. õpilastele kirjandusliku karnevali, kus etendati dramatiseeritud muinasjutte. Traditsiooniks on muutunud ühiskondlik-poliitilise kirjanduse propagandakuude, -dekaadide, -nädalate ja päevade korraldamine.

Tähelepanu on pööratud ka raamatukogu prestiizi tõstvate suurürituste korraldamisele, mille heale kordaminekule aitas kaasa koostöö teiste kohalike kultuuriasutuste ja organisatsioonidega.

Formaalne ürituste korraldamine on vähemaks jäänud. Agaralt tegeldakse lugejate individuaalteenindusega, koostatakse lugemiskavu ja soovituslehti.

Parimad raamatukogud suhtuvad töösse loovalt, püüavad teha võimalikult kõik lugeja heaks. Keskraamatukogudes on intensiivne SSL ja RVL. Heal järjel on bibliograafiatöö, hakkab arenema ka infoteenindus. Koostatakse huvitavaid kodukohta puudutavaid soovitusnimestikke.

Mõni sõna sotsialistliku võistluse kontrollrühma tähelepanekuist, mida on vaja edaspidises töös arvestada.

1. Kõigil maaraamatukogudel peavad lisaks tööplaanile olema võetud konkreetsed sotsialistliku võistluse nõudeid järgivad kohustused.

2. Keskraamatukogudel ja nende lasteosakondadel on vaja enam tegelda kogu raamatukogusüsteemi töö kvaliteedi parandamisega, sealhulgas:

arvestusdokumentide korrasolekuga;

kataloogide ja kartoteekidega;

sisult aegunud ja lagunenud raamatute kustutamisega;

raamatunäituste aktuaalsusp ja kujundusega;

raamatuürituste vastavusega lugejate huvidele;

bibliograafia- ja infotöö sisukuse ja otstarbekusega;

tõhusama metoodilise juhendamisega harukogudes.

Käesoleval aastal, mil meie töö keskpunktis on NLKP XXVI kongressi otsuste ja XI viisaastaku põhisuundade tutvustamine, on vaja raamatukogutöö veelgi aktiivsemat seostamist majandite, ettevõtete ja asutuste tegevusega.