« Tagasi

Austria raamatukogudega tutvumas

Riina Paulus Punalipp(1983),15. detsember, nr. 146, lk. 3.

 

Öeldakse, ära küsi selle käest, kes kaua elanud, vaid selle käest, kes kaugel käinud. Raamatukogutöötajate käest küsitakse väga tihti ja väga paljut. Seepärast oleks üsna seaduspärane, et raamatukogutöötajad ka palju reisiksid. Ja reisivadki. Vähemasti arvab nii rajooni keskraamatukogu direktor Vaike Oro. On ka võimalalusi. Vaike Oro enda viimane välisreis viis tänavu augustis Austriasse.

"Reis oli iseenesest mõista tore. Ent tavalisest turismireisist tulusamaks muutis selle asjaolu, et kõik grupi 23 liiget olid raamatukogutöötajad. Ning seda oli võõrustaja, sõprusühing "Austria -NSV Liit" ka arvestanud.

Raamatukogudest külastasime Austria Rahvusraamatukogu Viinis Salzburgi ülikooli raamatukogu ja Grazi tehnikaülikooli raamatukogu.

Austerlaste rahvusraamatukogu on tõesti nende rahvuslik uhkus. Ehitatud on see kaunis barokkstiilis hoone aastatel 1723 -1726 imperaator Karl VI ,käsul. Kitsaks pole maja veel jäänud. Praegused 5,6 miljonit säilitusühikut (raamatukogu on üks maailma suurimaid) mahuvad ära. Tollastel ehitajatel pidi igatahes kõvasti perspektiivitunnet olema. Lugemissaalide kaunis siserõdudega interjöör loob erilise, tõeliselt raamatukoguliku atmosfääri. Raamatukogu on avatud kõigile, kes seda kasutada soovivad.

Salzburgis on ülikooli uus raamatukogu rajatud õppeasutuste vana hoonetekompleksi siseõue alla. Kõrvale ehitada polnud lihtsalt enam ruumi ja õppehoonetest sootuks kaugemale ka ei tahetud.

Grazi tehnikaülikooli raamatukogu on asutatud 1934. aastal. 1975. aastal sai ta uue suure maja, millest viis hoidlakorrust on maa all ja viis külastajate käsutuses olevat korrust maa peal.

Raamatukogud, mida nägime, olid tehniliselt väga hästi varustatud. Iga raamatukogutöötaja laual olid telefon, kirjutusmasin ja väike paljundusaparaat.

Kahjuks oli meie grupp vist liiga esinduslik - valdava osa moodustasid NSV Liidu suurte keskraamatukogude töötajad -, nii et rahvaraamatukogudesse meid ei viidudki. Ning meil, ükisikutel rajooniraamatukogude töötajatel, ei olnud oma igapäevatööks suurt midagi kõrva taha panna."

Kuidas saadakse Austrias raamatukogutöötajaks?

"Raamatukogutöötajaid on seal erineval tasemel ettevalmistusega. Vastavalt sellele varieeruvad muidugi ka töökohad.

Kõrgharidusega raamatukogutöötajad on kõigepealt lõpetanud suvalise kõrgkooli suvalisel erialal ja siis õppinud lisaks kaks aastat bibliograafiat. Need inimesed on siis kindlasti ka tõelised oma eriala kirjanduse tundjad. Raamatukogutöötajaks on võimalik saada ka pärast kõrgkooli või gümnaasiumi lõpetamist 2-6-kuulistel kursustel suuremate raamatukogude juures."

Kas raamatute tagasisaamine laenutajatelt on ka Austrias probleemiks?

"Laenutatud raamatute tagasisaamist lugejatelt hõlbustab seadus, et iga üle tagastamistähtaja , läinud päev, läheb viivitajale maksma ühe šillingi. Ka on raamatud küllalt kallid, nii et nende kinnimaksmine pole ka alati jõukohane."

Mida veel Austrias nägite?

"Nägime Mauthauseni surmalaagrit, aga ka paljusid imekauneid paiku, mida kõike nimetadagi ei jõua. Nautisime austerlaste külalislahkust. Rootslane on näiteks kuidagi reserveeritum. Austerlane on lihtsam ja lõbusam, ei piina ennast erilise dieediga, lemmiktoiduks on tal õunapirukas. Tutvusime ka ühingu "Austria NSV Liit" tööga. Ühing asutati juba 1945. aastal, osakonnad on tal kõigis Austria liidumaades on mitmeid sektsioone, millest populaarseim on vististi vene keele sektsioon.

Igal aastal vahetatakse näitusi ühe Nõukogude Liidu liiduvabariigiga, organiseeritakse nõukogude filmide näitamist ja turistide vahetamist Nõukogude Liiduga. Näiteks 1982. aastal korraldas Ühing Viinis 22 NSV Liitu, liiduvabariiki, meie kultuuri ja elu tutvustavat näitust. Üles pannakse need näitused sageli just väga käidavatesse kohtadesse: vaksalitesse, pankadesse jne.

Eks seesugusel propagandal ole sama mõte, mis reisimiselgi: aidata tunnetada teise maa eluolu, tema inimeste hinge. Lihtne näide: ENSV Riiklikus Noorsoo teatris mängitakse praegu rootsi luuletaja Bellmani elul ja loomingul-põhinevat kava "Verinoo plika ja pilgeni klaas". Stokholmis käinuna, kuulanud giidi jutustust Bellmanist, kuningas Gustav III teatrist ja vanast Stokholmist, nägin ma seda etendust kindlasti hoopis teistsuguse pilguga.

Austria-reis oli mul kuues välisreis. Tänavu käisid veel kaks meie rajooni raamatukogutöötajat Ungaris, kolm sõidavad sinna - uut aastat vastu võtma."

See peaks küll hea enne olema, kui raamatukogutöötajad ka aastavahetusel sõidus on. Head silmaringi avardamist ,ka tulevail aastal!