H. Sööde  Punalipp(1981), 13. oktoober.

 

Konstitutsioonipäeva eelõhtul, 6. oktoobril oli Jõgeva tuletõrjeühingu saalis trükitööstuse, kirjastuste ja raamatukaubanduse töötajate kohtumine Jõgeva rajooni lugejatega, ajendilks käesolevalaastal tähistatav eesti trükisõna 350. aastapäev.

Kohtumise avasõnad ütles ja külalisi tervitas EKP Jõgeva Rajoonikomiteesekretär Ulli Raun.

Esimesena sai sõna koondise "Eesti Trükitööstus" peatehnoloog Ants Mutt. Kokkutulnud said teada, et esimene trükikoda Eestimaal asutati Tartus 1631. aastal. Kaks aastat hiljem avati trükikoda Tallinnas. Ka Jõgeva rajoonis on trükitööstusel üsna pikk ajalugu; 215 aastat tagasi asutati trükikoda Põltsamaal.

Nõukogude Eestis on praegu 64 trükikoda. 18 neist kuulub koondisse "Eesti Trükitööstus", sealhulgas ka rajoonitrükikojad, kes annavad välja ajalehti ja pisitrükiseid kohalike vajaduste rahuldamiseks. Viimasel ajal on ehitatud uued trükikojad Kohtla-Järvel, Pärnus, Haapsalus, Võrus ja Viljandis. Käesoleva viisaastaku jooksul on ette nähtud kõigi rajooniajalehtede trükkimise üleviimine otsetmenetlusele. See võimaldab tunduvalt tõsta trükikvaliteeti. Praegu trükitakse ofsetmenetlusel ligi 85 protsenti rajooniajalehtedest. Käesoleva aasta lõpul läheb ofsettrükile üle ka "Punalipp". Trükkima hakatakse Tartus H. Heidemanni nimelises trükikojas.

Raamatutest trükitakse ofsetmenetlusel ligi 40 protsenti. 1983. aastal on kavas alustada Tallinnas uue raamatutrükikoja ehitamist.

Kirjastuse "Eesti Raamat" marksismi-leninismi kirjanduse toimetuse juhataja Eela Kuusküll tutvustas ühiskondlik-poliitilise kirjanduse väljaandmise plaane. Paljudele peaks huvi pakkuma kolmeköiteline teos Tartu ülikooli ajaloost. Oodatud on filosoofia sõnaraamat, mida tehakse TRÜ teadlaste abiga. Välja peaks see tulema 1983. aastal. Juba tuleval aastal saavad lugejad poliitilise ökonoomia sõnaraamatu. Käivad ettevalmistused V. I. Lenini teoste VI väljaande kirjastamiseks.

"Eesti Raamatu" peatoimetaja asetäitja Jaan Toomla keskendas tähelepanu eesti ilukirjanduse väljaandmise küsimustele. Kirjastuse püüdeks on anda uudisloomingut välja võimalikult operatiivselt, plaanis on jooksvalt laekuvate teoste jaoks jäetud reserv. Lähemail aastail tulevad mitmete kirjanike kogutud ja valitud teosed. Kirjandusklassika väljaandmise plaan on koostatud kuni aastani 2000.

Hakkab ilmuma romaanisari "Eesti romaanivara", samuti analoogilline novellisari. "Varamu" asemele tuleb sari "Nüüdisromaan".

Kirjastuse "Valgus" sõnaraamatute ja keeleõpikute toimetuse juhatajalt Virve Pinault kuuldi, et ettevalmistamisel on uus ENE, planeeritud kümneköitelisena. Kolmeköitelise lasteentsüklopeedia ENEKE ettetellimine on 1982. aastal, tiraaziks tuleb 70000 eksemplari.

Ladumisel on kolmeköitelisena planeeritud suure vene-eesti sõnaraamatu esimene köide. Et sõnaraamatute ja teatmeteoste ladumine on võrdlemisi keeruline, siis jäävad mitmedki käsikirjad pikaks ajaks trükikodadesse seisma.

Kirjastuse "Perioodika" asedirektor Enno Järvis ütles, et "Perioodika" annab välja 18 ajalehte ja 15 ajakirja. Huvitav oli kuulda, et järgmisel aastal hakkab ilmuma teatri-, muusika- ja kinoajakiri. Edaspidistes kavades on ajakirjad tinglike nimetustega "Maakodu", "Kool ja kodu" ning populaarne terviseajakiri.

Vabariikliku Raamatukaubastu kaubandusosakonna juhataja asetäitja Elvi Tamm tutvustas raamatukaubanduse probleeme. Oluline on teada saada ostjate soove ja vajadusi. Selles aitab raamatukaupluste ümber koondunud ühiskondlik aktiiv.

Kohtumisest võttis osa ka Eesti NSV Raamatuühingu osakonnajuhataja Endel Pillau.

Raamatu Ühingu rajooniorganisatsiooni juhatus oli kohtumiseks valmistudes kogunud hulgaliselt lugejate soove, arvamusi ja küsimusi. Need tõi külaliste ette raamatuühingu rajooniorganisatsiooni juhatuse sekretär, rajooni keskraamatukogu direktor Vaike Oro. Nii huvituti tiraazide määramisest, esitati soove kordustrükkideks, avaldati arvamusi raamatute valiku ja trükitehnilise teoste kohta.

Külalised vastasid ka kohalolijate küsimustele.

Sisuka kohtumjse lõpul avaldas U. Raun külalistele tänu põhjaliku teabe eest.