Rutt Rimmel  Punalipp(1987), 10. detsember, nr. 145, lk. 3.

 

Novembris saanuks vene armastatuim lastekirjanik Samuil Marsak l00-aastaseks. Sündinud 1887. aastal Voronezis ning vaevalt lugemilise selgeks saanud, hakkas ta nelja-aastaselt ise värsikesi kokku seadma. Marsaki kirjanduslik pärand on tohutu, tema loomingut on tõlgitud paljude maade rahvaste keeltesse.

1. detsembril oli Põltsamaa lasteraamatukogu kõige pisematel lugejatel võimalus osa saada kirjandushommikust «Suur tasku, eesti lastele», mida raamatukogutöötajail aitasid läbi viia Põltsamaa keskkooli VI klassi õpilased. Sellega tähistati S. Marsaki 100. sünniaastapäeva ning ühtlasi tutvustati lastele kõiki kirjaniku eesti keelde tõlgitud raamatuid. Kui II klassi õpilane Agur Orgmaa Marsaki populaarseima värssraamatu peast ette kandis, kostis saalitäis lapsi üksmeelselt selle pealkirjaks "Suurtasku ", -millest oli rõõm tõdeda, et kirjanik pole meie lastele mitle võõras.

Ka raamatukogutädi põlletasku oli suur ja sügav. See taskli öeldi olevat l00-aastane, kuid seal sees ei olnud mitte igasugust koli, nagu Marsaki "taskukangelasel" Vanjal, vaid aina raamatud, kirjaniku pärand eesti lastele. Ükshaaval ilmusid raamatud kust lugejate ette, lauale. Seal olid 1949. aastal ilmunud "Sõjapost" ja "Mister Twister", üle 30 aasta vanused "Tulekahju" ja "Kust tuli laud", aga ka uuemaid tõlkeid, nagu "Tsirkus", "Jäätis" jt. Iga raamatut tutvustati lähemalt loeti põnevamaid katkendeid ning päriti ka kuulajatelt üht-teist mõne raamatu kohta.

Järg jõudis muinasjuttude kätte. Nende pealkirju ei olnud vaja küsidagi, sest kes ei tunneks niisuguseid lugusid, nagu "Muinasjutt rumalast hiirekesest", "Kaksteist kuud", "Tare-tareke". Viimase raamatuga kadus saalist kihin-kahin, sest "Tare-tareke" pidi ennast ise esitlema - nukunäidendina. Marge Nõmmiste, Monika Kommer, Airike Lepp, Mairika Loog ja Kersti Viggor olid need, kes panid tegutsema tarekese elanikud ning kurjad näljased metsloomad, kes tarekest ründasid. Väikeste vaatajate naerulagina saatel rebiti kukevargal rebasel saba ning loomakestel oli põhjust pilli saatel tantsu lüüa.

Kõik S. Marsaki raamatud tuli aga korjata suurde taskusse tagasi ning viia taas raamatukokku, kus igal lapseloleks võimalus neid lugeda. Veel kord näitasid end loomanukud, öeldes koos: "Kohtumiseni raamatukogus, vanad ja uued Marsaki sõbrad!"

Raamatukogukuul  korraldas Põltsamaa lasteraamatukogu kolmanda klassi õpilastele illustreerimisvõistluse vene populaarse lastekirjaniku V. Sutejevi muinasjutu «Õunakott» järgi. Et raamatukogus on olemas vaid venekeelne väljaanne, oli lugu väikestele lugejatele veel tundmata. Seetõttu tuli noortel kunstnikel paberile panna kogu oma fantaasia ja joonistamisoskus, sest eeskuju polnud kusagilt võtta. Züriil oli päris raske auhindade jagamisel õiget valikut teha, otsustati kohad seekord päris välja jagamata jätta ning anda vaid eriauhinnad. Need kujunesid järgmisteks: auhind kõige vaimukama pildi eest Berit Kondasele; auhind kõige korrektsema joonistuse eest Raili Lepikole; auhind kõige täiuslikuma, paremini joonistatud pildi eest Ulvi Allikheinale.

Põltsamaa lasteraamatukogu kuulutas välja võistluse "Teeme ise näärikaarte!".

Osa võivad võtta kõik õpilased kuni, kuuenda klassini, kel jätkub tahtmist, häid ideid ning käteosavust. Kaardi suurus olgu niisugune,et ta mahuks tavalisse kirjaümbrikusse. Kaardile tuleb lisada eraldi paberilehel näärisalm, mis sobiks uusaastaõnnitluseks, salme leiate ajakirjadest "Täheke" ja "Pioneer" ning raamatutestki. Tulge neid raamatukokku otsima.

Omatehtud näärikaarte ootame raamatukokku 20. detsembriks. Avame ka näituse ning autasustame paremaid meistreid.