Vaike Oro  Raamatukogu(1986), oktoober, lk. 13- 15.

 

Hulk aastaid tagasi nõuti meilt kõikvõimalikke üritusi. Vanades päevikutes ja plaanides on kirjas, et tuleb teha või on tehtud nii ja nii palju konverentse, teemaõhtuid jms., peale selle näitpropagandat - plakateid, loogungeid jne. jne. on arusaamatu, kuidas üldse suudeti nii palju üritusi korraldada. Tuleb teha järeldus, et suurema osa oma tööajast kulutas raamatukogutöötaja ürituste ettevalmistamiseks. Lugejad jäid eriti ühe töötajaga külakogudes täiesti vaeslapse ossa.

Viimastel aastatel on jõutud arusaamisele, et üritused ei ole raamatukogus hoopiski mitte kõige tähtsam töölõik. Need on vajalikud raamatukogupropagandaks ning raamatupropaganda üritustest on osutunud ikkagi kõige tõhusamaiks raamatunäitused ja bibliograafilised ülevaated. (1985. a. panime välja 70 raamatunäitust ja esitasime 27 bibliograafilist ülevaadet.) Oleme hakanud mõtlema ka sellele, et üritusi olgu vähem, kuid need olgu siis ka hästi ette valmistatud, et iga osavõtja sealt ka midagi väärtuslikku saaks.

Neil põhimõtteil on püüdnud oma ülerajoonilised kirjanduspäevad organiseerida Jõgeva Keskraamatukogu. Viimane neist sai teoks möödunud aasta raamatukogukuul nimetusega "Vooremaa kirjanduspäev". Kõige meeldivamad ongi olnud kodurajooniga seotud üritused: "Kirjanduslik Põltsamaa", "Betti Alver 75", "Anna Haava 120".

Kõige raskem raamatuürituste korraldamisel on leida optimaalne päev ja kellaaeg publikule ning esinejaile. Kui peaaegu kõik on laabunud (isegi kutsed saatmisvalmis või ka saadetud), siis võib selguda viimasel minutil, et mõni esineja (küll objektiivsetel põhjustel) ei saa ikkagi tulla. Meil puudub rajoonis oma teater, nii et peaaegu alati on esinenud meie rajooni taidlejad. Ürituste ilmestamiseks oleme palunud esinema Jõgeva meeskoori, Jõgeva kultuurimaja luuleteatrit, Põltsamaa ja Jõgeva laste muusikakooli õpetajaid ja õpilasi ning luulelugejaid kogu rajoonist. Siiani ei ole keegi neist ära öelnud. Meie üritustel on osalenud näitustega Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum Tartust. Viimastel kordadel on raamatupäevadele ilusa punkti pannud Kirjanike Maja kavad näitlejate esituses. 1984. a. kuulasime-vaatasime "Aino Kallase ja Eino Leino lugu", 1985. a. Betti Alveri kava Milvi Koidu esituses.

Raskusi on veel sellega, et asume rajooni ääremaal. Põltsamaa rahvas soovib, et raamatuüritused toimuksid siin, sest teenindame kohalikku rahvast. Kuid rajooni keskraamatukogu nimetus kohustab, et hoolitseksime kogu rajooni kirjandushuviliste eest. Nii olemegi püüdnud end jaotada ning teha ise valiku, millist üritust kus korraldada. Põltsamaal on meeldivaks kohaks olnud lastemuusikakooli mõnus saal, kuhu mahub umbes sada inimest. Seal on väike madal lava ning head klaverid. Jõgeval oleme viimastel aastatel kasutanud EKP Jõgeva Rajoonikomitee uut ilusat saali (200 kohta), kus on samuti meeldiv madal lava ja nüüd ka klaver. Arvan, et paremaid ruume ei oska tahtagi. Hoonete omanikud on meid alati lahkesti vastu võtnud. Jõgeval on veel see meeldiv võimalus, et kestvamate ürituste puhul saab vaheaegadel kasutada kohvikut.

On veel üks mure. Kõigil nendel üritustel osalevad innukad kirjandussõbrad, kes sooviksid osta ka uusi raamatuid. Raamatukauplused on küll alati müügiletiga kohal olnud, kuid viimane on osutunud alati liiga lühikeseks, et kõigile midagi jätkuks.

Mida me suurtel raamatuüritusteloleme rahvale kuulamiseksvaatamiseks pakkunud?

Anna Haava 120. sünniaastapäeva 1984. a. tähistasime Palal koos kooli, kultuurimaja, külanõukogu ja kolhoosiga. Päev algas poetessi sünnikohas, kus kõnelesid Pala külanõukogu esimees, üks Anna Haava sugulastest ja Lehte Hainsalu. Esines Pala segakoor. Päev jätkus Pala kultuurimajas Ain Kaalepi ja Tartu segakoori "Leelo" osavõtul. Luulepõimikuid esitasid Pala ja Alatskivi kooli ning Põltsamaa ja Jõgeva kultuurimaja etlejad. Päevast võtsid veelosa kirjanikud Mari Saat ja Mari Vallisoo.

Vooremaa kirjanduspäevoli puhtalt koduhõnguline. Vooremaa rahvaluulest rääkis Ellen Liiv Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumist, kohtuti kodurajooni autorite Olev Antoni ja Sulev Kübarsepaga. Esitati luulekavad noorteklubi "Noorustuli" ja klubi "Sõna" liikmete loomingust. Päeva lõpetas Milvi Koidu Betti Alveri kavaga. Näitusel olid väljas keskraamatukogu koduloolised materjalid ning kodurajooni autorite kirjutatud raamatud.

Arvan, et selliseid üritusi võikski raamatukogu korraldada, kuid suurt ajakulu arvestades on see mõeldav 1-2 korda aastas, mitte enam.