« Tagasi

Raamatukogutöötajate enesetäiendusest

Tiiu Pihlakas  Vooremaa (1995) 10. oktoober, nr. 102, lk. 4.

Et oma lugejaid hästi teenindada, peavad raamatukogutöötajad ise palju teadma. Praeguse raamatutulva juures on see küllaltki raske. Uue raamatupaki saamisel suudetakse see vaevalt arvele võtta, kui lugeda tahtjad on juba kohal. Raamatuga pealiskaudsekski tutvumiseks ei jää aega, rääkimata töö juures lugemisest, nagu teinekord raamatukogutöötaja kohta arvatakse. Tema saab raamatu enda valdusesse alles siis, kui suuremad hädali-sed on rahuldatud ja seda ikka ka ainult kodus oma toimetuste kõrvalt Raamatukogus selleks küll aega ei jätku.

Kuidas on sel juhul võimalik samm lugejaist ees olla? Selleks on raamatukogutöötajal mitmeid vahendeid, nagu diagonaalis lugemine, tutvumine annotatsioonide ja sisukorraga, ajakirjanduses avaldatud raamatututvustuste ja retsensioonide lugemine, lugejate arvamuste ärakuulamine jne. Pidevalt korraldatakse Tallinnas Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses ja Rahvusraamatukogus kultuuri- ja kirjandusalaseid seminare ja kursusi, millest osavõtt meie maakonnas on enesetäienduse rahade vähesuse tõttu olnud tagasihoidlik. Maakonna keskraamatukogul puudub võimalus kohapeal täienduskoolitust vajalikul tasemel korraldada: kvalifitseeritud lektorid ei sõida maakonda paariks tunniks loengut pidama ning maakonnasisene bussiühendus ei võimalda raamatukogutöötajatel pikaks päevaks kodust ära tulla. Kord kvartalis oleme püüdnud kõige pakilisemat infot jagada, kuid seda on vähe. Sellepärast on suur palve omavalitsustele, leida järgmise aasta raamatukogude eelarvetesse summad, mis võimaldaksid igal raamatukogutöötajal vähemalt kord aastas võtta osa mingistki

täienduskoolitusest Tallinnas. Kursustest teatatakse aasta algul aasta peale ette, mis võimaldab raamatukogutöötajal oma lugejaid varakult informeerida, kui raamatukogu mingil ajal on suletud.

Enesetäienduse ühe vormina toimub tänavu rahvaraamatukogutöötajate kirjanduse tundmise võistlus. Meie maakonna eelvoor oli septembri lõpus Põltsamaal. Osa võtsid kõik, kel vähegi võimalik. Võis ainult rõõmu tunda raamatukogutöötajate hea orienteerumise üle kirjanduse vallas. Seitse 4-5-liikmelist võistkonda, mis moodustusid kohapeal vabatahtlikkuse alusel, esinesid küllaltki võrdväärselt. Lisaküsimustega tuli esikohale võistkond, kuhu kuulusid Tabivere, Palamuse ja Torma valla (viimast esindas ainult Torma raamatukogu) raamatukogutöötajad keskraamatukogu (laste- ja komplekteerimisosakond) ees. Kolmandaks jäi Adavere raamatukogu ja Jõgeva valla raamatukogude töötajate võistkond. Vabariiklik voor toimub 25. oktoobril Tallinnas, millest peaksid osa võtma 3-liikmeline koondvõistkond linna- ja maaraamatukogude töötajatest ning eraldi võistkond keskraamatukogust. Lepiti kokku, et maakonna koondvõistkonda kuuluvad Riina Auksmann Kaarepere, Nele Koll Torma ja Jaana Koppel Siimusti raamatukogust. Jääb loota, et omavalitsused leiavad raha nende inimeste komandeerimiseks Tallinna.