« Tagasi

Arvutid raamatukogus

Tiiu Pihlakas  Vooremaa(1998), nr. 101, lk. 4.

Tiigrihüpe haridusasutustes on teenimatult jätnud varju raamatukogude arvutiseerimise. See algas juba 1996. aastal ning on praeguseks jõudnud juba ka väikestesse maaraamatukogudesse.

Vaatamata sellele, et meie maakonna raamatukogutöötajad hakkasid mitu aastat tagasi tegema ponnistusi arvutite saamiseks, pöördudes omapoolsete projektidega nn Põhjamaade Ministrite Nõukogu kui Avatud Eesti Fondi poole, pole asi oluliselt paigast nihkunud. Nüüdseks, kui Vabariigi Valitsus on asunud infopoliitika ellurakendamisele, on kultuuriministeerium hakanud toetama raamatukogusid raamatukogu tarkvara litsentside jaoks raha eraldamisega. Läbirääkimiste tulemusena kohalike omavalitsustega on lõpuks loota ka mõne arvuti saamist meie maakonna raamatukogudesse.

On kuulda olnud ka arvamusi, et milleks raamatukogudesse üldse arvuteid vaja, aitab sellest, kui nad koolideski on. Ometi on välja töötatud oma tarkvaraprogramm

"Kirjasto 3000", mis võimaldab sisestada arvutisse andmeid kogu kirjandusest, mis raamatukogus leidub, kaasa arvatud ajakirjade ja ajalehtede artiklitest pärinev info. Seega kaovad raamatukogude kaartkataloogid ja -kartoteegid, mille koostamine nõuab raamatukogutöötajailt palju aega, kuid ilma milleta ei suuda raamatukogutöötaja lugejate kõikvõimalikele pärimistele vastata. Külastajad ise ei armasta katalooge-kartoteeke nende keeruka süsteemi tõttu kasutada ning kõik lugejaile vajaminev tuleb raamatukogutöötajail endil sealt välja otsida. Arvutisse sisestatult võib iga külastaja ise paari näpuliigutusega leida kõik endale tarviliku, mis leidub nii antud raamatukogus kui teistes raamatukogudes kuni suurte teadusraamatukogudeni välja. Loomulikult võtab kõigi nende andmete sisestamine aega, kuid kui arvuteid pole, nihkub see lihtsam moodus lugeja jaoks väga kaugesse tulevikku.

Eesmärgiga saada kogemusi tööks arvutiga, külastas grupp maakonna rahvaraamatukogutöötajaid augusti lõpus Põlva- ja Võrumaad, kus maakonnaraamatukogudes on juba palju arvuteid. Sõit sai teoks tänu kultuurkapitali maakondlikule ekspertgrupile, kes meid rahaliselt toetas. Külastasime Põlva keskraamatukogu, mis paar aastat tagasi sai uued avarad ruumid ja mille ümberehitus vanast kultuurimajast läks maksma viis miljonit krooni. Huvitava värvilahenduse ja mööbliga sisustatud ruumides paiknevad peale laenutaotlusosakonna lugemissaal, muusikasektor, konverentsisaal ja eraldi sissekäiguga lasteosakond. Kirjanduse sisestamine arvutisse käib täie hooga. Käisime ka Räpina linnaraamatukogus, kus arvutisse sisestatakse praegu kohalikust kauplusest ostetavat venekeelsest kirjandust. Internetipunkti töösserakendamine seisab veel turvasüsteemi väljaehitamise taga. Räpina valla kolmes raamatukogus on internetipunktid, millest külastasime Võõpsut. Raamatukogus olemasolevast registreerimisvihikust selgus, et arvutite kasutamine on küllaltki intensiivne, kuigi ka üks osa ajast kuulub arvutimängudele. Ei leia, et seegi oleks halb. Kohas, kus puudub kool, saavad lapsed sel moel ka arvutiga sõbraks.

Võrumaal oli sihtpunktiks Setomaa pealinn Meremäe, kus vallavanem Aivar Nurk andis põhjaliku ülevaate Venemaaga piirneva valla probleemidest ja muredest. 1520 elanikuga väikevald, kes abistab ka Petseris asuvat eesti kooli, annab raamatukogudele kirjanduse ostmiseks 30 krooni elaniku kohta. Raamatukogule on muretsetud ka korralik videoaparatuur.

Võrumaa keskraamatukogus asuti esimesena maakondade raamatukogudest rakendama automatiseeritud süsteemi. Nüüdseks on kirjanduse sisestamise kõrval asutud ka osaliselt kirjandust arvuti abil välja laenama. Kõik seni sisestatu on külastajaile kättesaadav lugejaarvutit kasutades.

Meie raamatukogutöötajatel, kes me oleme alles seile suure töö alguses, oli, mida kõrva taha panna. Tahaks loota, et meie kohalikud omavalitsused järgmise aasta eelarveid paika pannes mõtleksid rohkem ka raamatukogude kaasajastamisele.