« Tagasi

Meie varandus

Vaike Oro  Vooremaa(1992), 22. oktoober, nr. 121, lk. 4, 6.

 

Viimastel aastatel on head sõbrad ja tuttavad välismaal rõõmustanud Eestimaa raamatukogusid sellega, et on saatnud meile eestikeelseid raamatuid, mis on ilmunud teistes riikides.

Paljud saadetised on tulnud maakondade keskraamatukogudele, kuid et Eesti Vabariigi aastatel Jõgevamaad ei olnud, siis jäime meie neist ilma.

Isiklike tutvuste kaudu on otse välis-eesti kirjandust saanud Laiuse, Jõgeva ja Põltsamaa (maakonna keskraamatukogu) raamatukogu. Jõgevale ja Põltsamaale on raamatuid saadetud Austraaliast, saatjaks Sidney Eesti M insuskaitse selts, kus raamatute saatmise toimkonna juhataja on Valdemar Vilder, kena ja sõbralik vanahärra, kes suhtub meie raamatukogudesse suure soojusega.

Põltsamaal asuv maakonna keskraamatukogu on palju tänu võlgu saadetud raamatute eest proua Ellen Irsile. Ta on pärit Põltsamaa lähedalt. Kasutades tutvusi püüdis allakirjutanu talle selgitada meie armetut olukorda. Et ta on Toronto raamatute saatmise Viljandimaa toimkonna liige, siis tegi ta kohapeal meie heaks suurt selgitustööd ning juba 1989. aastast hakkasid saabuma raamatud ka meile. Suurema osa neist on ta kogunud kohapeal.

Mõningal määral on raamatuid oma ülejääkidest andnud meile ka Eesti Rahvusraamatukogu, millest on saanud ja saavad osa ka Jõgeva ja Mustvee raamatukogu.

Suurim kingitus saabus meie raamatukogule käesoleva aasta suvel. Põltsamaa Rootsimaa sõpruslinnast Sollefreäst saatis meile oma abikaasa dr Theodor Schönbergi raamatukogu Aino Schönberg. Sellega saime juurde ligi 600 väga huvitavat ja väärtuslikku raamatut.

Kokku on meie maakond saanud ligi 2400 raamatut ning hulgaliselt ajakirju. Nii on proua Irs meile saatnud peaaegu kõik varemilmunud aastakäigud "Triinut" ja palju on tulnud ajakirja "National Geographic" (viimati 12 aastakäiku).

Keskraamatukogust saavad saadetud raamatuid ja ajakirju kasutada kõik meie raamatukogude lugejad. Tuleb tulla ise kohale või pöörduda kohaliku raamatukogu poole. Raske on olnud anda teavet selle kohta, mis meil on, sest raamatukogul puuduvad paljundusseadmed.

Sellepärast tahangi selles kirjatükis anda väikese ülevaate olemasolevast, ilukirjandusest seekord juttu ei tule, sest meil on olemas peaaegu kõik paguluses ilmunud eestikeelne ilukirjandus ja seda on hakatud nüüd Eestimaal uuesti välja andma. Meie hindame rohkem neid raamatuid, mis annavad juurde teadmisi - teatmeteoseid, mälestusraamatuid jne.

Mida meil siis on? Eesti ajaloost on "Eesti saatuseaastad 1945- 1960" (6 vihikut), "Eesti  riik ja rahvas II maailmasõjas" (9 vihikut), "Eesti Vabadusristi kavalerid". Arnold Hinnomi "Suur heitlus" (mälestused rahvusväeosadest ja Vabadussõjast), Ants Piibu "Tormine aasta" (ülevaade Eesti välispoliitikast 19l7 - 1918). E, Uustalu "Soomepoisid" , "Eesti Vabariik 1918-1940" (ajalooline ülevaade sõnas ja pildis) jne.

Mitmed raamatud on meie suurmeestest: Märt Raud "Kaks suurt" (Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu), koguteosed Konstantin Pätsist ja Jaan Tõnissonist.

Küllaltki palju on mälestusteraamatuid. Mõned näited: Mari Raamoti ja Ilmar Raamoti "Mälestused", Johan Kõpu "Mälestuste radadel", Elfriede Lenderi "Minu lastele",  Kaarel Pusta "Saadiku päevik", Heino Jõe "Saadikud põlvpükstes" jne.

On olemas suured albumid "Meie maa". See on Eestimaa sõnas ja pildis, üks köide iga Eestimaa osa kohta.

Huvitav raamat on R. Riitsalu koostatud "Mees kes ei alistunud". See on M. Nikluse ja J. Kuke kannatuste tee kirjeldus.

Põllumeestele peaks huvi pakkuma Osvald Viirsoo koostatud "Eesti põllumeeste poliitika". See on raamat eesti põllumeeste liikumisest aastatel 1917 - 1955.

Tuntud naisliikumise tegelaseit Helmi Mäelolt on mitu mälestuste raamatut ning teos "Eesti naine läbii aegade".

Eesti koolist on kaks mälestusteraamatut koolinõunik Märt Raualt "Eesti kooli aegade voolus" ja "Alasi ja vasarate vahel". On koguteos "Eesti skautluse viiskümmend aastat" ja mitmed korporatsioonide albumid.

Meie õpetajatele peaksid huvi pakkuma lühimonograafiad paljudest välis-eesti kirjanikest (A. Mägi, K. Rumm, M. Under. B. Kangro, G. Helbemäe, P. Lindsaar, K. Lepik, A. Kivikas, K. Ristikivi, P. Krusten jt), samuti G. Suitsu "Eesti kirjanduslugu" A. Adsoni koostatud kaks köidet "Marie Underi eluraamat". Samuti ka neli köidet A. Adsoni mälestusi.

Eriti väärtuslikud on Andrus Saareste "Eesti keele mõisteline sõnaraamat" (3 köidet + registrid) ning samalt autorilt "Kaunis emakeel", milles on vested eesti keele eluolust. Huvitav on ka Ivar Paulsoni raamat "Vana eesti rahvausk".

Kaua aega ei teatud midagi isegi meie oma kodukandi kirjaniku Hugo Raudsepa surma kohta. 1973. aastal. 21 aastat pärast tema surma ilmus vabas maailmas raamat kirjaniku saatuse kohta, mille on kirjutanud tema tütar.

Kodumaal levis see raamat varem käsikirjaliselt pealkirja all "Minu isa Hugo Raudsepa hukkumine Siberis". Käsikiri ilmus raamatuna kirjaniku 90 sünniaastapäevaks. See on süüdistus reziimi vastu mis hävitas kirjaniku ja lõpuks ka tema tütre.

Viimase saadetisega tuli meile palju häid teatmeteoseid inglise keeles. Mõned näited: "Canadian Geographical" – seitse köidet. "Lands and Peoples" - neli köide. "New Junior eneyclopedia of scence" - 14 köidet jne.

20. oktoobril algasid järjekordsed raamatukogupäevad ning sel puhul paneme oma lugemissaali välja kogu meie varanduse,

Et keskraamatukogu on avatud ka pühapühapäeval ning argipäevadel õhtul kella kaheksani, siis saavad kõik neid raamatuid oma käega katsuda, nendega tutvuda ja neid lugeda. Ei maksa väga pahandada, et osa nendest raamatutest on mõeldud lugemiseks kohapeal, sest neid on üks eksemplar ning kasutada soovijaid palju.

Olete kõik oodatud.