« Tagasi

Kojulaenutus pluss lugemissaal võrdub teenindusosakond

Vali Uudised(1998), 23. oktoober, nr 82.

 

Igapäevarutust ja möllust raamatukoguvaikusesse sattuvale külastajale võib esmapilgul raamatukogust jääda mulje kui kohast, kus aeg tundub peatunud olevat. On see nii? Kaugeltki mitte. Raamatukogud on arenevad koos ühiskonnaga, kasvanud on nende kasutajate arv, siia on jõudnud infotehnoloogia, raamatukogud on muutunud prestiizemateks. Võib julgelt öelda, et juba oma töö eripärast tulenevalt küllaltki konservatiivsetes asutustes on toimumas ülisuured muutused.

Kogud

Keskraamatukogu komplekteerimisel on silmas peetud eelkõige universaalsuse printsiipi st. et raamatukogu suudaks rahuldada maakonna erinevate lugejagruppide huve ja vajadusi. Kuna väga suur nõudlus on õigus-, majandus-, ajaloo- ning politoloogiaalaste raamatute järele, on nende hankimisele ka suuremat tähelepanu pööratud. Tavaliselt on võimalik ühte raamatut keskraamatukogusse osta 2-3, kallimaid raamatuid aga vaid üks eksemplar. Selliseid raamatuid koju ei laenutata, neid saab kasutada ainult lugemissaalis.

1. jaanuari 1998. aasta seisuga oli keskraamatukogu teenindusosakonnas 48 331 teavikut, nendest raamatuid 45 163 eksemplari.

UDK ja arvutid

Nende kahe sõna sisse mahuvadki lühidalt kokku võttes muudatused, mis raamatukogudes viimastel aastatel on toimunud.

Eeltingimuseks raamatukogude arvutiseerimisel oli üleminek Eestis aastakümneid kasutuselolnud raamatute kümnendliigituselt rahvusvahelisele kümnendliigitusele - UDKL-e. Lahtiseletatult tähendas see seda, et iga raamat tuli uuesti läbi vaadata ning talle uus indeks anda, mis omakorda tõi kaasa raamatu uue asukoha riiulis, muudatused ja parandused kataloogides. Nii juhtuski, et lugeja, kes raudselt teadis, kus talle huvi pakkuvad raamatud asuvad, neid sealt enam ei leidnud ning nii mõnigi torises: "Jälle on kõik teise kohta pandud!". Tänase päeva seisuga võime aga öelda, et eestikeelse kirjanduse ümberliigitamine on jõudnud lõpule, liigieraldajad ning viidad aitavad lugejateluues süsteemis kiirelt orienteeruda. Ja muidugi võib alati nõu küsida raamatukogu töötajalt ning otsida abi kataloogidest.

Alates möödunud aasta algusest sisestatakse arvutitesse kogu saabuv uus kirjandus, selle aasta sügisel alustasime ka vana kirjanduse sisestamist. Kõik arvutitesse sisestatud raamatud varustatakse vöötkleebistega, mis on vajalikud edaspidises laenutustöös arvuti vahendusel.

Arvutisse sisestatakse ka ajalehtedes ja ajakirjades ilmuvate artiklite kirjed.

Seega on raamatukogus lisaks tava-listele kaartkataloogidele viimase aasta trükiste kohta olemas ka elektrooniline kataloog.

Kojulaenutus

Toimub esialgu veel vanal, traditsioonilisel moel, kuid ajapikku, vastavalt sellele kui kiiresti suudame sisestada kogu kirjanduse, võetakse arvutid kasutusele ka laenutusprotsessis, mis toob kaasa täiesti uue kvaliteedi.

Nii näiteks teatab programm tagastamiskäigus, kui raamat on soovijärjekorras reserveeritud või kui lugejale on saabunud reserveeritud teavik. Arvuti teatab helisignaaliga aga ka sellest, kui lugeja hilineb raamatute tagastamisega ning peab selle eest trahvi s.o. viivist tasuma ning automaatselt paneb arvuti ka võlglastele laenutuskeelu.

Tahaks meelde tuletada. et viivis iga üle tähtaja käes hoitud raamatu eest on 20 senti päevas. Viivisevaba on vaid iga kuu viimane neljapäev.

Kui soovitud raamatut ei ole momendil kohal, on võimalik panna end järjekorda.

Lugeja ja arvuti

Euroopa riikide raamatukogusid külastades võime näha, kuidas raamatukogu külastaja istub arvuti taha ning veidi klahve klõbistanud, saab sealt esmase info vajamineva trükise kohta. Eestis ollakse esialgu nii kaugele jõutud vaid üksikutes raamatukogudes, kuid loodetavasti on juba lähitulevikus sellised võimalused paljudes raamatukogudes.

Lugemissaal

Oleme väga rõõmsad, et lugemissaal sai sel suvel uue ilme - akende väljavahetamine, põhjalik remont, uued ajalehtede hoiuriiulid ning lugemiskohtade ümberpaigutus on loonud hubasemad ning paremad tingimused nii lugemissaali kasutajatele kui ka töötajatele.

Käesolevaks aastaks on lugemissaali tellitud 18 nimetust ajalehti ja 47 nimetust ajakirju. Jooksva aasta ajakirju saab lugeda vaid kohapeal, vanemaid aastakäike laenutatakse ka koju. Ajalehti koju laenutada ei saa. Kohapeal on võimalik lasta valmistada huvipakkuvatest artiklitest koopiaid.

Veel raamatukogu teenustest

Kui teie poolt soovitud raamatut ei leidu kohapeal, on võimalik lasta raamat tellida mõnest teisest raamatukogust. Postikulud tuleb tasuda tellija!. Möödunud aastal saadi raamatukogudevahelise laenutuse (RVL-i) teel 238 tellimust, mis ka kõik täideti.

Kui otsite kirjandust mingil teemal (referaatide, kursusetööde jms. koostamiseks, ajaloo uurimiseks),· teid huvitavad mingid konkreetsed faktid (aastaarvud, isikud jne), otsite andmeid -ilmunud raamatute, nende autorite jne. jne. kohta, tuleks teil pöörduda lugemissaalis töötava bibliograafi poole, kes teid selles abistab.

Kokkuvõtteks

Eelpool loetletud töömahukate ümberkorralduste kõrvaloli, on ja jääb meie põhiülesandeks lugejateenindus - inimlik suhtlemine lugejaga, tema abistamine ja suunamine, informatsiooni vahendamine. Teeb ainult rõõmu, et pidevalt on kasvanud raamatukogu külastajate ja laenutuste arv, meie kojulaenutusja lugemissaal on rahvast tulvil, nii et tihti on raske leida vaba kohtagi.

Loodame, et lugejad ei ole ümberkorralduste tõttu kannatama pidanud ja on neisse mõistvalt suhtunud (ning suhtub ka edaspidi). Toimub kõik ju selleks, et lugejateenindus juba peatselt uutele kaasaegsetele alustele viia, sest on ju lugejale kõige tähtsamad info kättesaadavus, teenindustase ning töökeskkond.