Põltsamaa raamatukogus on avatud näitus „Sinine… ja teised värvid.“

Raimo Metsamärt Vali Uudised (2018), 6. juuli, nr. 51, lk. 5.

Teisipäeval, 3. juulil avas Põltsamaa raamatukogus näituse Kiwwja Lapiselts. Ehkki põhiline rõhuasetus on sinisel värvil, leiab näitusetööde seast loomulikult ka palju teisi värve. Oma töid esitlevad Milvi Lojander, Reet Saar, Tiina Aas, Aino Linnas, Nelli Pius, Tea Pikkmaa, Külli Kivisild, Maike Johanson ja Kersti Pook.

„Näituse jaoks on alati pealkiri tähtis, kuigi vahel tehakse tööd pealkirja silmas pidades, teinekord kohandatakse pealkiri aga juba tehtud tööde tarbeks," arvasid lapiseltsi liikmed. Kuna EV 100 käigus tehakse lugematu arv kingitusi, ei tahetud minna kergema (või hoopis raskema) vastupanu teed ja teha meie trikoloori värvides töid. „Tiina Aas aga arvas, et võiks ju teha sinisest värvist. Kui aga asjad kogunema hakkasid, saime aru, et siin on teised värvid ka," meenutab Nelli Pius näituse pealkirja saamise lugu. Huvitaval kombel mitmed lapiseltsi liikmed sinist värvi oma lemmikuks ei peagi, ju siis seepärast ei leidu sinist ka majapidamises. Arvata on, et iseloomud lihtsalt ei sobi ... Näitusele on kogutud viimase aasta jooksul valminud tööd, mis on väga erinevates mõõtudes. „Puhkuse ajal sain ma oma töö nädalaga valmis, tavaliselt tööl käies see nii ruttu ei õnnestu, sest lõikamine, õmblemine ja traageldamine võtab parasjagu aega," sõnab Külli Kivisild. Tema sõnul saaks väga vahva näituse ka nendest töödest, mis on tehtud päris alguses ehk siis, kui lapiringi naised hakkasid alles koos käima. „Nende töödega saaks vist terve saali täita, sest kõigil on midagi olemas. Neid ei kingitud ju ära ka, sest enda üle oldi uhked: „Ma olin nii tubli ja saingi hakkama!" on Küllil tulevase näituse idee kohe varnast võtta.

Fantaasia käib ilumeelega käsikäes

Ehkki tööde juures nimesid ei olnud, pakkus Külli minu suureks ülltuseks oma titeteki nimeks „Napsumehe rada!"

„Mõlemad on ju sellised pehmed, heas tujus ja kukuvad alailma," hakkas Külli naerma ja osutas tekil olevatele looklevatele mustritele. Olgu nende nimedega kuidas on, aga tööd olid tõesti erinevad ja ka erinevail põhjustel tehtud. Vahel tahaks lihtsalt oma vanadele riidetükkidele uut kasutust, mõni idee ootab peas aastaid ja samas võivad idee ja materjal teineteist täiesti ootamatult üles leida. Selliseks tööks oli näiteks Maike Johansoni looming, kus oli nutikalt kokku sätitud nii puit (kasutust on leidnud voki ratas) kui tekstiil, mis mõjus eemalt vaadates ühtse seinapildina.

„Teie tehtu teeb mind ka natuke kadedaks, aga ka uhkeks. Tulin siia seepärast, et ehk paneb nähtu ka minus midagi liikuma. Usun küll, et saan siit inspiratsioonipuhangu, et võtta välja õmblusmasin ja avada jälle oma kangakastid," sõnas lapiseltsi asutaja Eve Oro, kes samuti näitust väisas

Lapiseltsi näitust saab raamatukogus vaadata 29. augustini.