« Tagasi

Reisi- ja kirjandusklubi külastasid Tammsaare muuseumit

Taavi Kelder Vali Uudised (2018), 8. juuni, nr. 44, lk. 4.

Põltsamaa raamatukogu juures tegutsev kirjandusklubi külastas 26. mail toimunud ühisel väljasõidul reisiklubiga Järva vallas Vargamäel tegutsevat A. H. Tammsaare talumuuseumit. Muuseum tutvustab 19. sajandi Eesti taluelu ja kirjanik Anton Hansen Tammsaare loomingut ning kultuuripärandit.

Raamatukogu kirjandusklubi alustas tegevust möödunud aasta sügisel. Klubi eestvedajaks on endine eesti keele ja kirjanduse õpetaja Helle Rümmel. Kirjandusklubi ideeks on ennekõike vahendada üksteisele lugemiselamusi, tutvustada uusi raamatuid ning rääkida ka vanadest raamatutest, tuletada meelde varem loetut.  

Maikuus korraldas Põltsamaa raamatukogu juhataja ja reisiklubi ellukutsuja Rutt Rimmel kõigile huvilistele väljasõidu, mis toimus kirjanduslikult Eesti jaoks olulisse paika -Albusse, A. H. Tammsaare sünnikoju ja Tammsaare muuseumisse.

Kohapeal kuulati nii Helle Rümmeli kui ka Tammsaare muuseumi teaduri Siiri Kvelli käest selgitusi 19. sajandil Eesti taluelu ning kirjanik A. H. Tammsaare elu ja loomingu, samuti muuseumi tekkeloo kohta.

„Tammsaare muuseumit pidav sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel moodustati Albu vallas 2002. aasta1. Taastatud hoonekompleks avati Vargamäel A. H. Tammsaare 100. sünniaastapäeval - 29. jaanuaril 1978. aastal. Kirjaniku vanemad Peeter ja Ann Hansen saabusid Vargamäele Viljandimaalt, Suure-Jaani kandist 1872. aastal, tulevane kirjanik Anton ise sündis Tammsaare Põhjatalus, Vetepere külas pere neljanda lapsena," rääkis teadur Siiri Kvell, kelle sõnul külastab Tammsaare muuseumit küllaltki vähe välisturiste. See on mõistetav, sest ilmselt teos „Tõde ja õigus" väga palju Ameerika või ltaalia kruiisituristidele ei ütle. „Tõde ja õigust" tõlgitud siiski on. Siiri Kvelli sõnul ilmus „Tõde ja õigus" 1974. aastal lda-Saksamaal saksakeelsena - saksa turiste on muuseumisse aeg-ajalt ka sattunud. Ka venekeelseid külastajaid on seal ikka käinud.

Tänasel päeval võib muuseumi külastajale tunduda, muuseumis eksponeeritavad taluhooned päris ehtsana 19. sajandist tänaseni säilinud, ent tegelikult on enamik vanu palkhooneid täiesti uutest palkidest üles ehitatud - säilinud on üksnes hoonete esialgne kuju. Uuesti on üles ehitatud nii rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad, Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse on nüüdseks rajatud matkarajad. Aastal 1933 ehitatud Tammsaare muuseumi elumaja, mis on ehitatud kirjaniku venna August Hanseni poolt, renoveeriti 2017. aastal.

„Talukompleks, kus Tammsaared elasid, otsustati täielikult taastada. Hooned ehitas uuesti üles metsamajanduse ja looduskaitse ministeerium. Palkhooned, peale aida, on tegelikult kõik uuesti üles ehitatud. Ehitatud on need täiesti uuest materjalist - ehitusmaterjal on pärit Järva-Jaani lähedalt ühelt raielangilt. Tegu pole vanadest palkidest majade, vaid täiesti uute palkidest taastatud hoonekompleksiga. Nüüd on aga sellest ajast, kui muuseumihooned siin taastati, juba palju aastaid möödas, mistõttu hooned näevad vanad välja," ütles Siiri Kvell.

Mis tundub huvitav, on see, et varem -Tammsaare eluajal ja veel hiljemgi - oli kogu Tammsaare talu ümbritsenud maastik palju lagedam. Endiste soode ja rabade asemele on kuivenduse tulemusena tänapäeval kasvanud aga paks segamets, mida seal varem polnud.

A. H. Tammsaare oli Vargamäel asuva sünnitaluga seotud esimesed paarkümmend eluaastat. Oma kirjanikuloomingus on Tammsaare jäädvustanud nii kodukandi inimesi, paiku kui ka kaunist loodust. „Tammsaare muuseumi hooned on sisustatud nii, nagu nad olid Tammsaare lapsepõlves, mitte niisugusena, nagu neid on kajastatud „Tões ja õiguses". Hooned näevad aga vanad ja ehtsad välja -justnagu 19. sajandil," selgitas Siiri Kvell.

Pärast ringkäiku Tammsaare muuseumis külastati ka Albu mõisat - teadaolevalt vanim mõis Järvamaal -ja Järva-Madise kirikut. Peatuti ka Albu vallamaja ees oleva Tammsaare ausamba juures.