Taavi Kelder Vali Uudised (2018), 2. november, nr. 85, lk. 1.

Teisipäeval, 30. oktoobril toimus Põltsamaa vallas asuvas Esku külaraamatukogus pidulik koosviibimine. Tähistati 95 aasta möödumist ajast, mil asutati Esku raamatukogu eelkäijana tegutsenud Nõmavere kooli lugemisring Säde.

Esku raamatukogu, Põltsamaa raamatukogu üks haruraamatukogusid, on järjepidevalt tegutsenud   juba aastast 1923. Üle on elatud nii paremaid kui halvemaid aegu ja erinevaid riigikordi. Hoolimata   maaelu hääbumisest on raamatukogu Esku külas alles jäänud.

Enamiku ajast 20. sajandi jooksul tegutses raamatukogu Nõmavere raamatukogu nime all, alles aastal   1999 nimetati asutus ümber Esku raamatukoguks.    

Sõjaeelse Eesti Vabariigi algusajal asutatud Nõmavere lugemisringile kinkisid esimesed 41 raamatut   Hilda ja Elmar Jannau. Aastaks 1929 oli kogus juba kaheksasada raamatut, alates 1. veebruarist 1948    alustati raamatute sissekandmist raamatukogu põhinimestikku.

Järjepidevuse kandja

Esku raamatukogu juhataja Maili Ernits lausus, et tegelikult on see suur sündmus, et üks maaraamatukogu nii pikalt järjepidevalt tegutsenud on - raamatukogu ongi järjepidevuse kandja.

„Esku raamatukogu alustas oma tegevust lugemisringina, raamatuid toodi algul annetustena. Korraldati peoõhtuid ja saadud rahast raamatuid ka osteti. Nagu me kõik teame, on vahepeal olnud igasuguseid aegu, kuid järjepidevus on kestma jäänud. Nii tegutses raamatukogu terve sõjaeelse vabariigi aja," kõneles Maili Ernits. 1949. aastal sai raamatukogu iseseisvad tööruumid külanõukoguga ühes hoones. Esku raamatukogu on tegutsenud erinevates asukohtades- küll Nõmaveres, Röstla külas, siis jälle Annamõisas.

„Raamatukogu asus algul mitmes talumajas- alguses Tõnsoni talus, aastast 1949 Annamõisa külanõukoguga, 1961 aastast aga rahvamajaga ühes hoones. Annamõisas elu varem toimis- seal olid tähtsamad asutused, nagu rahvamaja, kolhoosikontor, täitevkomitee, näidati kino, kõrval oli piimavastuvõtupunkt. Mingil hetkel liikus majandi keskus Eskusse, seoses 1976. aastal toimunud ühinemisega Adavere näidissovhoosiga, ka elu liikus Esku poole," rääkis Maili Ernits.

1974. aastal suleti Nõmavere algkool, rajooni raamatukogud tsentraliseeriti. „1949. aastast oli raamatukogu juhatajana ametis Jaan Kangur, kes 1961. aastal andis ameti üle Vaike Seprile, kes töötas siin 27 aastat. 1988. aastal tulin siia tööle mina - olen juba 30 aastat Esku raamatukoguga seotud olnud," kõneles Maili Ernits.

Keerulised ajad

Kohal viibijad meenutasid, et Vitsjärvel tegutses vahepeal ka Nõmavere raamatukogu baasil asutatud rändraamatukogu. Raamatukogubusse kohtas maapiirkondades veel suhteliselt hiljaaegu - 1990. aastatel.

Pikka aega tegutses raamatukogu Esku kortermajas - alguses 3-toalises ahiküttega korteris, kus raamatukogu ruumid sisustati uue mööbliga, hiljem koliti 4-toalisse keskküttega korterisse. Aastal 2000 sai raamatukogu ka esimese avaliku internetipunkti arvuti, mis lugejate käsutusse anti.

Põltsamaa vallavanem Margus Möldri lausus, et raamatukogu on külaelus üks järjepidevuse ja kultuuri kandjatest, soovides raamatukoguhoidjale tegutsemistahet ka uues, muutunud olukorras - haldusreformijärgses Põltsamaa vallas.

Adavere näidissovhoosis kunagi agronoom ja osakonnajuhataja olnud Jaan Aiaots meenutas, et Eskus raamatukogu säilitamine keerulistel aegadel (plaanimajanduse lõpp, ühismajandite kadumine jne) olii ainuõige otsus, tuletades meelde raskeid olusid, mis valitsesid kunagise Nõmavere raamatukogu hoones.

Kogukonna keskus

Põltsamaa raamatukogu juhataja Rutt Rimmel ja peaspetsialist Siiri Õunap avaldasid lootust, et hea koostöö Põltsamaa raamatukoguga jätkub ning raamatukogu roll külakeskusena ei kao.

„Raamatukogud muutuvad üha rohkem ka kogukonnakeskusteks, nad polegi enam ainult raamatulaenutamise kohad," ütles Siiri Õunap.

Vitsjärvel elav kohvikupidaja Eve Miljand tõi välja raamatukogu sisulisema külje - kirjanduse valiku ning rahva, eriti noorte muutunud lugemisharjumused.

„Tuleb tunnistada, et varem loeti rohkem - kohustuslik kirjandus loeti koolis ikka põhjalikult läbi. Praegusel ajal on rohkem internetis suhtlemist, raamatuid loetakse vähem. Ka kirjanduse valik on aja jooksul muutunud, uuema kirjanduse kõnepruuk mõjub ka kohati võõrastavana," lausus Eve Miljand.

Esku raamatukogu tegutseb praegu Esku kooli ruumides, kus asub ka avalik internetipunkt.