« Tagasi

Idasid jagati juba kümnendat korda

Riina Mägi Vooremaa (2017), 19. detsember, nr. 147, lk. 1.

Raja vabaajakeskuses anti möödunud neljapäeval kätte Jõgevamaa raamatukogu auhinnad - Ida nime kandvad käsitöönukud. Tänavu tunnustati auhinnaga kolme staažikat raamatukogutöötajat ja üht raamatukogude head koostööpartnerit. Tegemist oli omapärase juubeliga: Idasid jagati kuba kümnendat aastat.

Raamatukoguauhindu antakse välja kolmes kategoorias. Tegevraamatukoguhoidjale mõeldud Raamatukoguhoidja Ida pälvis sel aastal Pala raamatukogu juhataja Anu Saul. Ta on kohaliku kultuurielu aktiivne edendaja, teeb tihedat koostööd kooli, lasteaia ja rahvamajaga, samuti seltsingute ja huviringidega. Pala kandi rahvas teab, et raamatukogusse tasub minna, sest seal saab mitmekülgselt aega veeta. Anu poolt põhjalikult ette valmistatud "Kirjanduslikud kohvitunnid" leiavad näiteks alati publikut.

Anu Saul on Pala raamatukogus töötanud kuusteist aastat. Enne seda pidas ta kultuuritöötaja ja pedagoogi ametit. Ent Tallinna pedagoogilise instituudi lõpetas ta just raamatukogunduse erialal ning tema esimene töökohtki oli raamatukogus : Kilingi-Nõmmel Pärnumaal.

"Raamatukogutöö pole tuim, vaid väga mitmekülgne," kiitis Anu Saul. "Seda tehes saad avada oma eri tahud ning ära kasutada eelmistes ametites või tänu huvialadele omandatud kogemused."

Anu Sauli heaks koostööpartneriks on kujunenud Assikvere haridusselts. Nemad on raamatukogus näitemängu teinud ja aidanud tähistada kirjanike juubeleid. Anu Sauli eestvedamisel on teoks saanud mitmed kohalikku kultuuripärandit väärtustavad fotoprojektid. Tänavu sai näiteks vaadata Elina Kalme fotonäitust "Aeg jätab jäljed maastikule ja inimeste südametesse". "Arutasime kõigepealt koos läbi, milliseid meie kandi kultuuriloolisi objekte - mälestuskive, ajaloolisi hooneid jms -oleks vaja jäädvustada. Nüüd on meil olemas väga väärtuslik fotomaterjal," ütles Anu Saul.

Tema algatusel on Pala valla fotohuvilised jäädvustanud viieaastaste vahedega ka valla argielu. Esimene pildistamisaktsioon oli kümme ja teine viis aastat tagasi ning kolmas tänavu. Omapärane fotokroonika, mis sel moel tekkinud, näitab, mis piirkonnas aja jooksul muutunud on.

Uuest aastast tuleb Pala raamatukogul tegutseda uutes oludes, sest senine Pala vald hakkab kuuluma Tartumaa Peipsiääre valla koosseisu. "Loodan väga, et uues suures vallas raamatukogude arvu vähendama või nende tööaega lühendama ei hakata. Võib ju öelda küll, et pole vahet, kas raamatukogu on lahti viiel või kahel päeval nädalas, aga tegelikult on see päris suur erinevus," ütles Anu Saul.

Pool sajandit ametis

Pensionile siirdunud raamatukogutöötajaid on tavaks autasustada Elutöö Idaga. Sellise nimega auhind oli põhjust üle anda endisele Maarja raamatukogu direktorile Kaie Põdrale ja endisele Lümati raamatukogu juhatajale Ene Maasikule.

Kaie Põdra jõudis Maaria raamatukogus töötada pool sajandit: ametisse asus ta 1. augustil 1967. See oli tema esimene ja viimane töökoht.

"Pärast Viljandi kultuurharidustöö kooli lõpetamist suunati mind küll Vedu raamatukogusse, aga kui selgus, et seal vaba kohta tegelikult polnudki, leiti mulle koht Maarja ehk tollase nimega Järve raamatukogusse. Ja elu on nii läinud, et mul pole mõtetki tekkinud mujale minna," ütles Kaie Põdra. Kui parematel aegadel oli raamatukogus umbes nelisada lugejat, siis praegu on neid 250 ringis. Oluliselt vähemaks jäi neid näiteks siis, kui kohaliku kooli keskkooliosa suleti.

Inimeste lugemiseelistused on erinevad.

"Üks kaheksakümnendates vanaproua, kes ise küll raamatukogus ei käi, ent kellele nooremad pereliikmed lugemisvara koju viivad, palus mind näiteks, et ma ei saadaks talle neid eesti kirjanike ängistavaid lugusid küüditamisest ja muust seesugusest, sest need asjad on tal endal läbi elatud. "Ma tahan end unustada teiste inimeste ilusatesse eludesse," ütles ta. Ja kui inimene end sedaviisi unustusse lugeda tahab, siis peab ta seda saama," ùtles Kaie Põdra.

Tema tööjärje võttis üle majandusalase kõrgharidusega Airi Kool.

"Kaks nädalat töötasime koos ja nende nädalate jooksul sain aru, kui õige oli minu otsus koju jääda. Seal, kus mina veel tükk aega aru oleksin pidanud, asus tema, noor inimene, kohe tegutsema. Ka inimestega suhelda ja neid kuulata oskab Airi väga hästi. Inimeste murede ära kuulamine on ju üks osa raamatukoguhoidja tööst," ütles Kaie Põdra.

Ene Maasik jõudis raamatukogutööl olla 47 aastat, neist viimased 37 Lümatis. Enne seda jõudis ta tegutseda Kamari ja Võtikvere raamatukogus ning Mustvee lasteraamatukogus. Nagu Kaie Põdragi, õppis Ene Maasik raamatukoguhoidja ametit Viljandi kultuurharidustöö koolis.

Palju mõistatamist

Lümati rahvas on Ene Maasiku sõnul lugeja rahvas. Naised küsivad ikka armastuslugusid, mehed ajalookirjandust ja kriminulle. Tõsi, krimikirjanduse sõpru on naiste hulgaski. Ning praktiliste nõuannete raamatuid käiakse ka tihti otsimas.

Pika tööaja kestel jõudis juhtuda igasuguseid asju. Ükskord tuli üks Kallaste kutsekoolis õppiv tõsine noor masinamees küsima raamatut metallide karastamisest. "Sain enam-vähem kohe aru, et tegelikult on tal vaja Nikolai Ostrovski romaani "Kuidas karastus teras", mis oli kooli kohustusliku kirjanduse hulgas," meenutas Ene Maasik muiates.

Seda, et inimene soovitava raamatu pealkirja või autorit täpselt ei mäleta, tuleb tema sõnul alatasa ette. Ja päris keeruline on inimese katkendlike vihjete järgi ära mõistatada, mis raamatut tahetakse.

Sõber lda kategoorias tunnustatakse neid inimesi, kes raamatukogus ei tööta, ent on aidanud kaasa raamatukogunduse edendamisele Jõgeva maakomas. Tänavu peeti Sõber lda vääriliseks Jõgeva maavanemat Viktor Svjatõševi. Ta on kogu maavanemaks oleku aja, st 2009. aastast alates olnud maakonna raamatukogude hea koostööpartner, suhtunud mõistvalt nende vajadustesse ja väärtustanud raamatukoguhoidjate tööd.

Jõgevamaa raamatukogutöötajate jõulueelne kokkusaamine oli tänavu eriline selle poolest, et sellises koosseisus oldi koos viimast korda. Senise Tabivere ja Pala valla raamatukogutöötajad kuuluvad uuest aastast ju hoopis Tartumaa raamatukogutöötajate hulka, senini lda-Virumaa koosseisu kuulunud Avinume ja Lohusuu vald tulevad aga koos raamatukogudega Jõgevamaa koosseisu. Avinurme raamatukogutöötajad Heli Nigul ja Anu Kalaus olidki juba möödunud neljapäeval Rajal Jõgevamaa raamatukogurahva keskel.

"Esialgu on siinne seltskond veel võõras, aga küll me tuttavaks saame : raamatukoguinimesed on igal pool toredad ja ühtehoidvad," kinnitasid Heli Nigul ja Anu Kalaus.