Põltsamaa raamatukogu võttis aastaringi kokku
Toomas Reinpõld Vooremaa (2017), 9. detsember, nr. 143, lk. 1.
Neljapäeva õhtul Põltsamaa raamatukogus lõppevast aastast kokkuvõtteid tehes tõdes direktor, et vaatamata nime muutusele tuleb endiselt täita ka maakonna raamatukogu ülesandeid.
Põltsamaa raamatukogu direktor Rutt Rimmel ütles, et nende aasta algas nime muutmisega, nüüd juba endisest Jõgva maakonna keskraamatukogust sai veebruaris Põltsamaa raamatukogu. Nime muutmise otsustas ühehäälselt Põltsamaa linnavolikogu. Praeguseks on valmis raamatukogu uue nimesildi kavand, mis vajab veel n-ö lihvimist ja küllap see siis raamatukoguhoone seinale ka paika saab.
Rutt Rimmeli sõnul on tänapäeval raamatukogu funktsioon kaugelt laiem ja suurem kui pelgalt raamatute laenutamine. Kui veel mõni aasta tagasi nimetati raamatukogu multifunktsionaalseks, siis nüüd räägitakse järjest rohkem teenustekesksest asutusest. Põltsamaa raamatukogus toimuvad regulaarselt salongiõhtud ja näitused. Lisaks õpetatakse inimestele, kuidas internetis erinevaid tehinguid teha. Tänaseks on jõutud nii kaugele, et mõnes raamatukogus pakutakse inimestele õmblusmasina kasutamise teenust või laenutatakse erinevaid asju. Võibolla tunduvad need meile veel pisut harjumatutena, aga mujal maailmas on juba tükk aega tagasi saanud raamatukogudest raamatute laenutamise kõrval väga mitmesuguseid muid teenuseid pakkuvad asutused.
Tänavusel esimesel salongiõhtul eksponeeris Riho Juuse esimest korda enda kujundatud postmarke. Ta on ka Põltsamaa raamatukogu uue logo autor. Väga suurt huvi tekitas kohalikele elanikele Liivia Kääri fotonäitus Põltsamaa linnast läbi aastaaegade, mis pakkus inimestele tõsist äratundmisrõõmu. Salongiõhtutele tuleb raamatukogu direktori sõnul palju rahvast kohale just siis, kui sinna on esinema palutud mõni kogu Eestis hästi tuntud inimene.
Filmi-, reisi- ja kirjandusklubid on popid
Tänavu osutus külalisterohkeks salongiõhtu, millel esines poliitik ja õppejõud Marju Lauristin. Kohalikest käis oma rahva ees mitu luulekogu avaldanud Heldur Lääne. Kevadel tähistati Põltsamaal elanud kirjaniku Enn-Kaarel Hellati 85. juubelit.
Salongiõhtute ja näituste korraldamise kõrval tegutsevad Põltsamaa raamatukogus filmi- ja reisiklubi ning just hiljuti alustas tegevust ka kirjandusklubi. Raamatukogu direktori sõnul ei tegutse need klubid nii, et neil on olemas kindlad liikmed ja tuleb liikmemaksu tasuda, vaid klubide tegevusega võib alati liituda. Ka ei pea klubi liige kartma, mis saab tema liikmelisusest, kui ta selle tegevuses näiteks mõnda aega ei osale.
Põltsamaa raamatukogu juures tegutsevate klubide aktiivseid osalisi tihendab veebilist. Kui mõni üritus on ees, on hea listi kaudu selle kohta infot jagada. Filmiklubil on jõulude paiku tulemas filmipäevad, lastel aga on koolivaheajal, uue aasta alguses, võimalik minna uusi multifilme vaatama. Neile on eestikeelsed tekstid peale loetud.
Reisiklubi on Põltsamaa raamatukogu juures tegutsenud juba kolme aasta vältel. Kevad-suvisel ajal korraldatakse väljasõite Eesti erinevatesse paikadesse ning sügis-talvisel ajal räägitakse üksteisele oma reisimuljetest.
Eelmisel aastal sai teoks kolm reisi, käesoleval aastal kaks. Tänavu käidi Raplamaal, Terje Luige kodus Raba talus, tema ilusat koduaeda imetlemas. Terje Luike tuntakse eelkõige osatäitjana kultusfilmis „Vallatud kurvid". Käidi uudistamas ka Atla mõisa Raplamaal, mille Rutt Rimmel enda jaoks avastas just seda reisi kavandades. Atla mõis on restaureeritud kahe kunstiinimese kätetööna. Teine reis toimus Läänemaale, siis külastati Kullamaa kirikut ja kirikuaeda ning reisiseltskonna liikmed ronisid ka vaatetorni otsa, kust sai heita pilgu Matsalu looduskaitsealale. Samuti uudistati Valeri Kirsi vanasõidukite muuseumi. Käidi ära Kessulaiul, kus nähti tõelist ürgmetsa.
Sügisel alustas Põltsamaa raamatukogu juures tegevust kirjandusklubi, mille eestvedajaks on paljudele põltsamaalastele tuttav, kunagine eesti keele- ja kirjanduse õpetaja, Helle Rümmel. Kirjandusklubi liikmed on raamatukogus kokku saanud kahel korral. Räägitakse raamatutest, jutustatakse üksteisele oma lugemiselamustest, tutvustatakse uusi raamatuid ning räägitakse ka vanadest. Järgmisel korral saavad kirjandushuvilised kokku jaanuaris ja siis tuleb juttu lemmikraamatutest.
Rutt Rimmeli sõnul on tal väga hea meel selle üle, et kirjandusklubisse tuli kokku suur hulk inimesi, kes jutustasid põnevaid lugusid loetud raamatutest.
Kaardistatakse maakonna kirjanduslikud paigad
Kuid vaatamata nime muutusele tuleb Põltsamaa raamatukogul täita ikka maakonnaraamatukogu funktsiooni. Nii on koos Jõgevamaa raamatukogude töötajatega korraldatud mitmeid väljasõite. Tänavune maakonna raamatukogutöötajate mitme päevane väljasõit viis seltskonna Leedumaale, kus külastati Panevezyse ja Klaipeda raamatukogu. Väga huvitav raamatukogu leiti Plunge linnakesest, mis linnana näeb küll pisut väsinud välja, ent raamatukogu paikneb seal väga omapärases pilkupüüdvas hoones ning korraldab oma tööd väga põneval moel.
Põltsamaa raamatukogus on ette võetud ka maakonna kirjanduslike paikade kaardistamine. Neist paikadest koostati kolm erinevat marsruuti. Maakonna kirjanduslikel radadel käies olid giidideks selles paigas tegutseva raamatukogu töötajad. Tänavune kolmas matk maakonna kirjanduslikel radadel sai teoks marsruudil Jõgeva-Kuremaa- Laiuse-Torma-Sadala ning Võtikvere, kus kohalikust raamatukülast andis ülevaate lmbi Paju. Kirjanduslik matk lõpetati Voore külalistemaja juures, kus arutleti Mati Undi kirjandusliku tegevuse ja pärandi üle.
Isa jutustas perele põnevaid lugusid
Põltsamaa raamatukogu sage külastaja livi Tuvike märkis, et raamatukogu tegutseb suurepäraselt, Iivi Tuvikest seob Põltsamaa raamatukoguga omapärane side - tema vanem tütar. Rutt Rimmeli kunagine klassiõde, töötab Haapsalu raamatukogus osakonnajuhatajana. Raamatukogutöötajast tütar küsib emalt sageli, mis Põltsamaa raamatukogus huvitavat toimub ja kuidas seal inimestel läheb. Iivi Tuvikese sõnul pruugib tal vaid raamatukogu uksest sisse astuda, kui juba aimatakse, millise sooviga ta sinna on läinud. Iivi ise tervislikel põhjustel lugeja ja laenutaja ei ole, ehkki oli noorena luges küll väga palju.
Lapsena Lõuna-Eestis elades ootas ta alati, kas tema algkoolijuhatajast kirjandushuviline isa Valgas käies sealt lastele mõne raamatu kaasa tõi. Kui kogu pere söögilaua ümber istus ja söömise lõpetas, jutustas isa, mida ta oli lugenud Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja teiste kirjanike teostest. Iivi Tuvikese manalateele läinud abikaasa laenutas raamatukogust iga kahe nädala kohta viis-kuus raamatut. Iivi lubas, et jääb sagedaseks külaliseks ka tulevastel Põltsamaa raamatukogu üritustel ja nii nagu selgi korral, võtab ta seal jätkuvalt sõna, sest oma mõtteid teistele välja ütlemata ta raamatukogust lahkuda ei taha.