« Tagasi

Põltsamaa raamatukogu võttis aastaringi kokku

Toomas Reinpõld Vooremaa (2017), 9. detsember, nr. 143, lk. 1.

Neljapäeva õhtul Põltsamaa raamatukogus lõppevast aastast kokkuvõtteid tehes tõdes direktor, et vaatamata nime muutusele tuleb endiselt täita ka maakonna raamatukogu ülesandeid.

Põltsamaa raamatukogu direktor Rutt Rimmel ütles, et nende  aasta algas nime muutmisega,  nüüd juba endisest Jõgva maakonna keskraamatukogust sai  veebruaris Põltsamaa raamatukogu. Nime muutmise otsustas  ühehäälselt Põltsamaa linnavolikogu. Praeguseks on valmis raamatukogu uue nimesildi kavand,  mis vajab veel n-ö lihvimist ja  küllap see siis raamatukoguhoone seinale ka paika saab.

Rutt Rimmeli sõnul on tänapäeval raamatukogu funktsioon  kaugelt laiem ja suurem kui  pelgalt raamatute laenutamine.  Kui veel mõni aasta tagasi nimetati raamatukogu multifunktsionaalseks, siis nüüd räägitakse  järjest rohkem teenustekesksest  asutusest. Põltsamaa raamatukogus toimuvad regulaarselt  salongiõhtud ja näitused. Lisaks  õpetatakse inimestele, kuidas  internetis erinevaid tehinguid  teha. Tänaseks on jõutud nii  kaugele, et mõnes raamatukogus  pakutakse inimestele õmblusmasina kasutamise teenust või  laenutatakse erinevaid asju.  Võibolla tunduvad need meile  veel pisut harjumatutena, aga  mujal maailmas on juba tükk  aega tagasi saanud raamatukogudest raamatute laenutamise kõrval väga mitmesuguseid muid  teenuseid pakkuvad asutused. 

Tänavusel esimesel salongiõhtul eksponeeris Riho Juuse  esimest korda enda kujundatud  postmarke. Ta on ka Põltsamaa  raamatukogu uue logo autor.  Väga suurt huvi tekitas kohalikele elanikele Liivia Kääri fotonäitus Põltsamaa linnast läbi aastaaegade, mis pakkus inimestele tõsist  äratundmisrõõmu. Salongiõhtutele tuleb raamatukogu direktori sõnul palju rahvast kohale  just siis, kui sinna on esinema  palutud mõni kogu Eestis hästi  tuntud inimene.

Filmi-, reisi- ja kirjandusklubid on popid

Tänavu osutus külalisterohkeks salongiõhtu, millel esines  poliitik ja õppejõud Marju  Lauristin. Kohalikest käis oma  rahva ees mitu luulekogu avaldanud Heldur Lääne. Kevadel tähistati Põltsamaal elanud kirjaniku Enn-Kaarel Hellati 85. juubelit.

Salongiõhtute ja näituste korraldamise kõrval tegutsevad  Põltsamaa raamatukogus filmi- ja reisiklubi ning just hiljuti  alustas tegevust ka kirjandusklubi. Raamatukogu direktori  sõnul ei tegutse need klubid nii, et neil on olemas kindlad  liikmed ja tuleb liikmemaksu  tasuda, vaid klubide tegevusega võib alati liituda. Ka ei pea  klubi liige kartma, mis saab  tema liikmelisusest, kui ta selle  tegevuses näiteks mõnda aega  ei osale.

Põltsamaa raamatukogu juures tegutsevate klubide aktiivseid osalisi tihendab veebilist.  Kui mõni üritus on ees, on hea  listi kaudu selle kohta infot  jagada. Filmiklubil on jõulude  paiku tulemas filmipäevad, lastel aga on koolivaheajal, uue  aasta alguses, võimalik minna  uusi multifilme vaatama. Neile  on eestikeelsed tekstid peale loetud.

Reisiklubi on Põltsamaa raamatukogu juures tegutsenud  juba kolme aasta vältel. Kevad-suvisel ajal korraldatakse  väljasõite Eesti erinevatesse  paikadesse ning sügis-talvisel  ajal räägitakse üksteisele oma reisimuljetest.

Eelmisel aastal sai teoks kolm  reisi, käesoleval aastal kaks.  Tänavu käidi Raplamaal, Terje  Luige kodus Raba talus, tema  ilusat koduaeda imetlemas.  Terje Luike tuntakse eelkõige  osatäitjana kultusfilmis „Vallatud kurvid". Käidi uudistamas  ka Atla mõisa Raplamaal, mille  Rutt Rimmel enda jaoks avastas  just seda reisi kavandades. Atla  mõis on restaureeritud kahe  kunstiinimese kätetööna.  Teine reis toimus Läänemaale, siis külastati Kullamaa  kirikut ja kirikuaeda ning reisiseltskonna liikmed ronisid ka  vaatetorni otsa, kust sai heita  pilgu Matsalu looduskaitsealale. Samuti uudistati Valeri Kirsi  vanasõidukite muuseumi. Käidi  ära Kessulaiul, kus nähti tõelist ürgmetsa.

Sügisel alustas Põltsamaa  raamatukogu juures tegevust kirjandusklubi, mille eestvedajaks on paljudele põltsamaalastele tuttav, kunagine eesti keele- ja kirjanduse õpetaja,  Helle Rümmel. Kirjandusklubi liikmed on raamatukogus  kokku saanud kahel korral.  Räägitakse raamatutest, jutustatakse üksteisele oma lugemiselamustest, tutvustatakse  uusi raamatuid ning räägitakse  ka vanadest. Järgmisel korral  saavad kirjandushuvilised kokku jaanuaris ja siis tuleb juttu lemmikraamatutest.

Rutt Rimmeli sõnul on tal  väga hea meel selle üle, et  kirjandusklubisse tuli kokku  suur hulk inimesi, kes jutustasid põnevaid lugusid loetud raamatutest.

Kaardistatakse maakonna  kirjanduslikud paigad

Kuid vaatamata nime muutusele tuleb Põltsamaa raamatukogul täita ikka maakonnaraamatukogu funktsiooni. Nii on  koos Jõgevamaa raamatukogude  töötajatega korraldatud mitmeid  väljasõite. Tänavune maakonna  raamatukogutöötajate mitme päevane väljasõit viis seltskonna  Leedumaale, kus külastati Panevezyse ja Klaipeda raamatukogu.  Väga huvitav raamatukogu leiti Plunge linnakesest, mis linnana näeb küll pisut väsinud välja, ent raamatukogu paikneb seal väga omapärases pilkupüüdvas hoones ning korraldab oma tööd väga põneval moel.

Põltsamaa raamatukogus on ette võetud ka maakonna kirjanduslike paikade kaardistamine. Neist paikadest koostati kolm erinevat marsruuti. Maakonna kirjanduslikel radadel käies olid  giidideks selles paigas tegutseva raamatukogu töötajad. Tänavune kolmas matk maakonna kirjanduslikel radadel sai teoks marsruudil Jõgeva-Kuremaa- Laiuse-Torma-Sadala ning Võtikvere, kus kohalikust raamatukülast andis ülevaate lmbi Paju. Kirjanduslik matk lõpetati Voore külalistemaja juures, kus arutleti  Mati Undi kirjandusliku tegevuse ja pärandi üle.

Isa jutustas perele põnevaid lugusid

Põltsamaa raamatukogu sage külastaja livi Tuvike märkis, et raamatukogu tegutseb suurepäraselt, Iivi Tuvikest seob Põltsamaa raamatukoguga omapärane side - tema vanem tütar. Rutt Rimmeli kunagine klassiõde, töötab Haapsalu raamatukogus osakonnajuhatajana. Raamatukogutöötajast tütar küsib emalt sageli, mis Põltsamaa raamatukogus huvitavat toimub ja kuidas seal inimestel läheb. Iivi Tuvikese sõnul pruugib tal vaid raamatukogu uksest sisse astuda, kui juba aimatakse, millise sooviga ta sinna on läinud. Iivi ise tervislikel põhjustel lugeja ja laenutaja ei ole, ehkki oli noorena luges küll väga palju.

Lapsena Lõuna-Eestis elades ootas ta alati, kas tema algkoolijuhatajast kirjandushuviline isa Valgas käies sealt lastele mõne raamatu kaasa tõi. Kui kogu pere söögilaua ümber istus ja söömise lõpetas, jutustas isa, mida ta oli lugenud Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja teiste kirjanike teostest. Iivi Tuvikese manalateele läinud abikaasa laenutas raamatukogust iga kahe nädala kohta viis-kuus raamatut. Iivi lubas, et jääb sagedaseks külaliseks ka tulevastel Põltsamaa raamatukogu üritustel ja nii nagu selgi korral, võtab ta seal jätkuvalt sõna, sest oma mõtteid teistele välja ütlemata ta raamatukogust lahkuda ei taha.