Taavi Kelder  Vali Uudised (2017), 29. september, nr. 75, lk. 4.

Põltsamaa raamatukogus leidis teisipäeval, 26. septembril aset Eesti trüki-ja paberimuuseumi poolt korraldatud vanapaberi taaskasutuse töötuba, mille käigus volditi paberist taieseid. Töötoas osalesid Põltsamaa ühisgümnaasiumi 4.-6. klasside õpilased.

Kasutuseta jäänud vanade raamatute saatus võib olla erinev. Üksjagu raamatuid jääb kindlasti kusagile aita, kolikambrisse või keldrisse tolmu koguma, olgu nendeks siis vanad nõukogudeaegsed entsüklopeediad, Lenini teosed või ilukirjandus. 

Vanu raamatuid, nii ilukirjandust kui ka teatmeteoseid, leiab hulgaliselt antikvariaatidest, kuhu  neid järjest juurde tuuakse. Raamatuid visatakse  ka lihtsalt ära - prügikasti.  

Samas võib vana raamat olla kasutusel ka taaskasutusmaterjalina - paberist võib üht-teist põnevat meisterdada, et vältida vanapaberi minema viskamist.

Teisipäeval toimus Põltsamaa raamatukogu lasteosakonnas algklasside  õpilastele mõeldud töötuba, kus teemaks oligi paberi taaskasutus. Üritusel  oli nii teooria pool kui ka  praktiline tegevus - vanapaberist voltimine ning  seeläbi põnevate taieste  loomine. Kohal olid Eesti trüki- ja paberimuuseumi  asutaja Anne Rudanovski  ja muuseumitöötaja Evelin Reemann.

Anne Rudanovski sõnul  on vanadest raamatutest  enne, kui need täiesti ära  visatakse, võimalik siiski  üht-teist kunstilist valmistada, näiteks kaunistusi  teha. Vanu raamatuid koguneb aja jooksul järjest  juurde ning midagi nendega peale hakata lõpuks  tuleb, nentis ta.

„Küllap on kõigil kodus raamatuid, mis on üle  jäänud. Võib juhtuda, et  raamat või selle sisu on vanaks jäänud. Tallinnas  on olemas lausa selline  koht, kuhu tuuakse üle  Eesti vanu raamatuid -  lausa massiliselt. Tegu on  hoiuraamatukoguga, kus  asub kastide kaupa vanu  teoseid," kõneles Anne Rudanovski ning lisas:

„Paljusid raamatuid  trükiti lihtsalt omal ajal  niivõrd suurtes kogustes.  Osa raamatuid on omal  ajal trükitud kogustes, mis  on kümneid kordi suuremad kui praegused tiraažid  - kui praegu on raamatute  tiraažid tavaliselt tuhande ringis, siis vanasti oli raamatute tiraaž näiteks 30 000. Esimeste entsüklopeediate tiraaž oli üle kahesaja tuhande eksemplari, võib lausa öelda, et peaaegu igas Eestimaa kodus olid entsüklopeedia esimesed köited olemas sellal, kui neid esimest korda välja andma hakati."

Kui tekib küsimus, mida vanade raamatutega peale hakata, kui neid enam ei kasutata, siis üks variant on taaskasutus. Vanapaberile tuleb leida mingi uus otstarve.

„Raamatul on paljuski ka sümboolne tähendus - ta esindab midagi, mis puudutab inimkonna väärikat poolt - poeesiat, luulet jne. Kui meil on vana raamat, siis tekib küsimus, et ehk saab sellest enne ära viskamist midagi teha. Üks variant on teha kujundeid ja skulptuure, voolida paberist taieseid," sõnas Rudanovski.

Raamatukogus toimunud töötoas tegeleti paberimuuseumi entsüklopeediate (ENE 4.-6. köite) lehekülgedest pisiskulptuuride -väikeste kuupide - voltimisega. Voltimiseks  kasutatud entsüklopeediad sattusid paberimuuseumisse Tartu hoiuraamatukogust, kuhu need on  kokku toodud erinevatest  raamatukogudest üle Eesti (raamatukogudel enam  nõukogudeaegseid entsüklopeediaid vaja pole).

„Tegu on vanade entsüklopeediatega, mille ühte köidet on trükitud 220 000 eksemplari. Kuna meile on toodud neid paberimuuseumi nii suurel hulgal, siis otsustasime midagi nendest raamatutest teha -nii kasutame neid töötubades voltimiseks j a skulptuuride moodustamiseks," sõnas Anna Rudanovski.

Paberimuuseum asub Tartus ning selle eesmärgiks on tutvustada laiemale huvilisteringile paberi ajalugu ja traditsioonilisi kasutusviise ning paberitööstuse tehnoloogiaid. Muuseum korraldab ka õpitubasid ja kursusi nii noortele kui täiskasvanutele.