Helis Rosin  Vali Uudised (2017), 1. september, nr. 67, lk. 5.

Põltsamaa jõe läheduses paiknev Põltsamaa raamatukogu on paljudele inimestele oluline sihtkoht, kust aeg-ajalt meelepärast lugemisvara võtta. Nii kasvabki iga aasta lõpuks laste osakonnast laenutanud laste arv 700ni ja täiskasvanute osakonnas laenutajate  arv tuhandeni. Kuidas aga mõjutas suvi lugejate valikuid?

Laste osakonnas korraldati ka tänavu suvelugemise mäng. „Valisime klasside kaupa 10-15 raamatut, mida lapsed võiksid lugeda. Valisime uuemad ja huvitavad raamatud ja trükkisime nimekirjad välja," selgitas Põltsamaa raamatukogu lastekirjanduse spetsialist Nelli Orgmaa. Need raamatud seisavad praegugi eraldi raamaturiiulil, sest suvelugemine ei ole veel lõppenud.

„Suvelugemine algas esimesest juunist ja kestab  oktoobri alguseni. Sel aastal  on lugejatel ka passid, mille  taha kleebitakse iga loetud  raamatu eest kleeps. Suvelugemise mäng lõpeb novembris peoga, kuhu kutsume  tublimad raamatute lugejad,"  lisas Orgmaa. Soovituslike  raamatute nimekirjad on tehtud kuni 9. klassini, arvestust  peetakse kuni 6. klassini. 

Laste suvisest lugejarekordist raamatukogu töötajad rääkida ei taha, sest kui  laenutatud raamatute arv  läheb väga suureks, ei ole  tegemist mitte tubli lugeja,  vaid hoopis tubli raamatute  koju kandjaga. „Number ei  ole näitaja," tõdes lugejateenindaja Viivi Tell. „Suvelugemises on laps lugenud 15-16  raamatut. Samas on nad ka  ausad, et seda raamatut ma  ei lugenud ja kleepsu selle  eest ei võta," täpsustas ta.  Üldine praktika on aga see, et 2.-3. klassi õpilastele kirjutatud raamatud on õhemad ja lühemad võrreldes 5.-6. klassi lugemisvaraga ja seetõttu jõuavad nooremad ka rohkem lugeda.

Mis toob aga naeratuse raamatukogutöötaja näole? „Üks väike 3. klassi tüdruk luges suvel siin raamatuid ja ütles: „Väga hästi valitud raamatud." Mina valisin need raamatud välja ja olin väga rõõmus seda kuuldes,"  tõdes Tell.

Kui laste osakonnast laenutatakse suvel peamiselt suvelugemise mängu raamatuid, siis täiskasvanute  osakonnas laenutatakse soovitatud kirjandust vähem. „Lugejamängu „Lugedes võidad" kirjandust loetakse, aga  mitte massiliselt. Eks see  valik, mis seal on, on paljudel juba loetud," täpsustas  teenindusspetsialist Aive Nurmekivi.

Populaarseim on kodumaine kirjandus.  

Täiskasvanute osakonnas  on viimase kuu jooksul enim  raamatuid laenutanu rekord  49 raamatut, teist-kolmandat  kohta jagavad 29 raamatut  laenutanud lugejad. Viimase  kvartali enim loetud raamatud olid kõik meesautorite  kirjutatud: 1.-2. Mart Sander  „Litsid" I ja ll, 3. Mihkel  Raud „Kus ma olen ja kuidas  sina võid palju kaugemale  jõuda", 4. Alex Lepajõe „Põgenemine" ja 5. Stig Rästa  „Minu Kennedy".

Igas kuus tuleb täiskasvanute osakonda ligi sada uut  raamatut ning 50 ajakirja  ning laste osakonda saabub  igakuiselt keskmiselt 40 raamatut pluss mõned ajakirjad.  Raamatukogu töötajad on  täheldanud, et lapsed raamatukogus ajakirju eriti ei loe.  Laste jutu põhjal oletavad  raamatukogu töötajad, et osal lastest on ajakiri juba koju tellitud.

Kuidas on suvi mõjutanud Põltsamaa raamatukogu külastatavust? „Suvel on raamatukogus teistsugune lugejaskond -käivad need, kes on vanemate või vanavanemate juurde Tallinnast-Tartust tulnud. Käivadki suvel puhkuse ajal laenutamas. Põltsamaalane on suvel üldiselt oma aias tegutsemas," ütles Nurmekivi. „Üks proua käib raamatukogus aga näiteks iga päev. Samas mõjutab külastatavust ka silla ehitus: paljud pensionärid tulid kevadel ja ütlesid, et nad  ei hakka ringiga sõitma. Et tulevad jälle siis, kui sild valmis," tõdes teenindusspetsialist Nurmekivi.

Laste osakonnas laenutatakse suvel peamiselt suvelugemise raamatuid. „Tänavu  toimib suvelugemine paremini kui eelmisel aastal. Muidu  oleks lugejaid ikka märgatavalt vähem. Lastel tekib  hasart, et sõbral on rohkem  kleepse, ja siis on ka motivatsioon ise rohkem lugeda," kirjeldas laste osakonnas  toimuvat Nelli Orgmaa.

„Räägitakse, et on probleem, et lapsed ei loe," tõdes  Orgmaa. „See on probleem  ka täiskasvanute seas, ei saa  lapsi süüdistada," täiendas  Tell. Samas peavad raamatukogu töötajad lugemist eluliselt vajalikuks tegevuseks.  „Iga inimene ei mängi viiulit  ega oska matemaatikat, kas  lugemine on siis tähtsam?  Tegelikult ikka on, ta annab  lastele suhtlemisoskuse, arvutikeel mõjutab lapsi väga  palju," võttis lugemise tähtsuse kokku lastekirjanduse  spetsialist Orgmaa.

Raamatuid tasub hoida

Raamatute laenutamisega kaasneb aga üks probleem:  raamatuid ei jätku kõigile  korraga. „Praegu on selline  aeg, kui võtame raamatuid  1-2 eksemplari sisse. Ei ole  enam neid aegu, kui oli 6-7  eksemplari ühte raamatut,"  tõdes Orgmaa. Olukorda  aitab aga leevendada maakonnasisene raamatukogudevaheline laenutus, vajalik  raamat tellitakse mõnest  ümbruskonna raamatukogust.

Käesolevat suve ilmestas ka näitusesaalis olev Jõgeva õpilase Elisabet Heina näitus, mida agaralt külastati. „Ta on meie raamatukogu töötaja lapselaps, kes nooremana sageli siin viibis ja me kutsumegi teda hellitavalt raamatukogu lapseks," rääkis Nelli Orgmaa.

Raamatukogu tegeleb lisaks raamatute väljelaenutamisele ka raamatute eluea pikendamisega. Millised soovitused oleksid aga rakendatavad kodustes tingimustes? Uue raamatu või töövihiku võiks kiletada. „Paks kile aitab. Olen poodides näinud müügis hästi õhukest kilet, aga seda pole hea panna," tõdes Viivi Tell. Juba katkiseid raamatuid parandades tuleb samuti töövahendeid hoolega valida. „Ei tohi igasuguseid teipe ja liime kasutada, kui teibi alt tuleb liim välja või liim on liiga jäik. Kes aga raamatu kiletamisega hätta jääb, siis tegelikult on raamatukogul selline tasuline teenus olemas," lisas Orgmaa. 

Raamatukogu töötajad leidsid ühiselt, et kõige lihtsam ja parem on raamatuid hästi hoida. Nende nõuanded lastele kõlasid nii „Ära pillu raamatuid! Ära jäta raamatuid kassile-koerale ette närida! Väikevend võib ka raamatu ära närida! Ära jäta raamatuid aknalauale! Päike ja vihm ei mõju raamatutele hästi. Ära peksa sõpra raamatuga!