Taavi Kelder  Vali Uudised (2017), 14. juuni, nr. 45, lk. 4.

Laupäeval,10. juunil külastas bussitäis Põltsamaa reisiklubi liikmeid Raplamaad. Käidud sai nii Atla mõisas ja mõisalaadal, Terje Luige iluaias, Kohila vesiveskis, Hageri Lambertuse kirikus, Järvakandi klaasimuuseumis kui ka rabas.

Kui eelmise aasta augustis külastas Põltsamaa reisiklubi Järvamaad, siis seekordne väljasõit viis Järvamaa naabermaakonda Raplamaale.

Raplamaa ja Järvamaa  on ainsad maakonnad Eestis, mis ei oma merepiiri ega  piiri naaberriigiga. Mõlemat  maakonda seob ka see, et  nende keskused, niihästi  Rapla kui ka Paide linn,  asuvad suhteliselt lähedal  Tallinnale, mis mõjutab ka  mõlema linna elanikkonna  liikumist. Raplat peetakse  ka Tallinna magamistoaks,  kuna sealt käiakse peamiselt pealinna tööle. Linn  paikneb Tallinnast 50 kilomeetri kaugusel, mis tagab  kiire ligipääsu tähtsatele  keskustele, sadamale, lennujaamale, raudteed mööda  ka Balti jaamale.

Põltsamaa reisigrupi  Raplamaa külastusel oli  esimeseks peatuskohaks  Atla mõis, mida peetakse  üheks vanimaks mõisaks  Eestis. Esimesed teated Atla mõisast pärinevad keskajast, 1422. aastast. Praegune mõisa peahoone on üles ehitatud varemetest. Taastatud mõisahoonetes  asub praegusajal ka mõisakeraamika tehas, kus valmivad käsitööna savist nõud ja tassid. Mõisas on avatud keraamikapood, kust möödasõitja saab kohapeal valminud keraamikat endale kaasa osta.

Atla mõisa peamajas võttis reisiseltskonna vastu  mõisa perenaine, keraamik  Kristel Luige, kes tutvustas Atla mõisa härrastemaja ruume, rääkis ajaloolise hoone renoveerimisest ning tänapäevasest argielust  mõisa hoonetes. Mõisa ruumid on praegugi kasutusel eluruumidena.

Pärast härrastemajaga  tutvumist korraldas Kristel  Luige ekskursiooni ka keraamikatehasesse. Mõisa  õuel toimus ka traditsiooniline Atla mõisa laat, kus  kaubeldi nii vanavara, toidukraami, loodustoodete kui  ka taimeistikutega.

Pärast mõisaskäiku oli  järgmiseks peatuskohaks  filmist "Vallatud kurvid"  tuntud filminäitleja Terje  Luige iluaed. Omanik rääkis  niihästi oma eluteest kui ka  dekoratiivse aia rajamisest  maja ümber ning selle hooldamisest. Huvilised said  taimi ka kaasa osta.

Aastal 1959 valminud filmis `Vallatud kurvid" Vaike  ja Mareti kaksikrolli mänginud Terje Luik on veerand  sajandit Moskvas linnaelu  elanud, ta töötas 17 aastat  Moskva Kesktelevisioonis.  Paarkümmend aastat tagasi  loobus ta aga tööst Moskvas,  kolides tagasi Eestisse ning  rajades siin haruldaste taimedega iluaia, kus talulilledele pakuvad konkurentsi mitmed okaspuude vormid, rododendronid ja lehtpuud.

Järgmine peatus tehti Keila jõe kaldal asuvas Kohila mõisa vesiveskis, kus nüüd tegutseb Sillaotsa Veski baar. Ajalooline vesiveski hoone pärineb aastast 1875, mil Kohila mõisniku nõudmisel ehitati Keila jõe kaldale paekivist ühekorruseline vesiveski. 1932. aastal ehitati hoonele ka teine korrus juurde ning vesiveski võimsus kasvas. Nõukogude ajal veski aga natsionaliseeriti ning hakkas tasapisi  lagunema, vesiveski tegevus veskina lakkas. 20. sajandi  lõpuks veskihoone siiski rekonstrueeriti ning siin avati toitlustuskoht.

Järgmisena külastas reisiseltskond Hageri Lambertuse kirikut ning tekstiilikunstniku Ehalill Halliste stuudiot, galeriid ja töötuba. Kui esimene kirik ehitati Hagerisse Taani valitsuse poolt juba 13. sajandil, siis praegune Hageri Lambertuse kirik on valminud 1892. aastal. Kirikus sai näha ka tekstiilikunstnik Ehalill Halliste liturgilisi gobelääne koondnimetusega "Sanctus".

Hagerist kulges reisimarsruut edasi maakonna lõunaosas asuvasse Järvakanti. Järvakandi klaasimuuseumi töökojas sai lähemalt tutvuda klaasipuhumise tehnoloogiaga. Näitusel "130 aastat Järvakandi klaasitööstust" saab põhjaliku ülevaate kogu kohaliku klaasitööstuse ajaloost.

Järvakandi klaasipuhumise traditsioonid ulatuvad aastasse 1879, mil siia rajati  Eesti esimene klaasikoda.  1920. aastatel sai Järvakandist Eesti klaasitööstuse keskus, kuhu rajati töölisasula.

Järvakandi klaasimuuseumi püsinäitus asub 1879.  aastal asutatud klaasikoja juurde ehitatud tööliste majas. Muuseumi seinal oleval  Eesti kaardil on märgitud  kõik Eestis varem tegutsenud klaasikojad. Põltsamaa piirkonnast on kaardile  märgitud ka siin tegutsenud  Pajusi klaasikoda (18. sajandi teine pool) ja Kamari peeglimanufaktuur.

Muuseumi püsinäituse  moodustab klaasitootmise  tehnoloogia väljapanek, kus  näeb üksikasjalikku ülevaadet lehtklaasi ja klaastaara  tootmisest. Eksponaadina  on väljas 1995. aastal tegevuse lõpetanud ning 2001.  aastal lammutatud Järvakandi lehtklaasi tehasest toodud klaasitõmbemasin. Näitusel näeb ka praegu Järvakandis töötava klaastaara tehaselt muuseumile annetatud detaile ja toodangu näidiseid. Klaasimuuseumis saab lähemalt tutvuda ka klaasipuhumise tehnoloogiaga, mida kohapeal klaasistuudios demonstreeritakse.

Raplamaa reisi lõpetas rabaretk Eidapere lähedal asuvas Mukri rabas. Raba läbib laudtee, mis võimaldab laugaste vahel liikudes kuiva jalaga ühest raba servast teise kõndida.   Mukri raba on tekkinud järve soostumisel umbes 10 000 aastat tagasi ning seda peetakse üheks  Eesti vanimaks sooks. Rabas oli omaette vaatamisväärsuseks paari hektari suurune rabajärv. Rabas  asub ka vaatetorn.

Nii sai Põltsamaa reisiklubi seekordsel reisil tutvutud nii Raplamaa kultuuriloo ja tööstuse  ajaloo kui ka puutumatu  loodusega, mida igal pool  Euroopas enam ei kohta.

Raplamaa asub Loode-Eestis, piirnedes põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne maakonnaga.

Rapla maakonnas on 10 omavalitsusüksust (valda): Juuru vald -Järvakandi vald - Kaiu vald -Kehtna vald - Kahila vald - Käru vald - Märjamaa vald - Raikküla vald -Rapla vald -Vigala vald.  

Raplamaad hõlmab neli Eesti maastikurajooni. Need on Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-Eestj madalik, Kõrvemaa ja Pärnu  madalik. Suurima osaga jääb Raplamaa Põhja-Eesti lavamaale.  

Suurem osa Raplamaast on  siluri karbonaatsete kivimite avamusalal, maakonna põhjaosas  avaneb ka ordoviitsiumi ladestu.  

Raplamaal asuv tähtsaim veelahe on PaluküIa hiiemägi  kust saavad alguse mitme Eesti  vesikonna jõed. Rapla maakond  on Eesti üks karstirohkemaid  piirkondi. Tähtsaim karstiala on  rahvusvahelise tähtsusega Kuimetsa karstiala.

Järvi on maakonnas vahe.  

Rapla maakonna pindala on  2979,71 km2, mis hõlmab Eesti  territooriumist 6,9%. Rahvaarv on 34 614 (01.01.2017)

Maakonna keskus Rapla linn asub Tallinnast 48 km kaugusel.

Rapla maakonnas on 1 linn, 3 alevit, 14 alevikku ja 267 küla.