Raamatukogus avati näitus "Säästame loodust. Alternetiiv kil(l)e(r)kottidele"
Raimo Metsamärt Vali Uudised (2017), 7. juuni, nr. 43, lk. 3.
Raamatukogu töötajate, lugejate ja sõprade poolt näituse tarbeks kogutud kotid ei ole näitusel mitte ainsad eksponaadid, sest vitriinis saab näha nii daamide ridiküle kui ka kui ka prosse ja rinnanõelu. Alternatiivina kilekottidele oli esmalt seinal näha Eesti firmade ja asutajate nii riidest kui ka taaskasutatud materjalidest kotte (näiteks erinevad raamatukogud, ajalehed Maaleht ja Postimees), mis olid toodud nii raamatukogu töötajate kui lugejate poolt. Eksponeeritud olid aga ka käsitsi valminud poekotid, mis olid valminud näiteks Mari lasteaias ning milliseid oli nii vildituid kui ka lapitehnikas valmistatuid. Eraldi väljapanek hõlmas välismaiseid kotte, mis olid pärit Türgist, Balilt, Küproselt, Soomest, Tenerifelt, Makaost ja Iirimaalt. Huvitav oli teada, et Marokos ehk mitte just rikkas riigis oli kaubanduskettides müügil ainult lagunevad kotid.
Ilmselt ei tea meist paljud järgnevaid fakte või millised mõju loodusele kilekotid avaldavad. Järgnevalt mõned näited:
- Maailmas võetakse igas kasutusele ca miljon kilekotti, taaskasutusele kuulub neist vähem kui 1%
- Ühest tonnist kilest saab 150 000 kotti
- Vette sattunud kilekotid ja plastik on suureks ohuks mereasukatele. Teadlaste sõnul on pea 90% merelindude magudes plastiku osakesi
- Igal aastal tapavad vette sattunud kilekotid miljon erinevat fauna esindajat, Tallinna loomaaias on ühekordsed kilekotid nõudnud kahe muskusveise vasika elu
- Kilekottide lagunemine võtab looduses aega 1000 aastat ehk 40 inimpõlve
- Kui kõiki plastpakendeid saaks kasutada korduvkasutuses, hoiaks me kokku 30 % naftakasutusest
- 8,7 kilekoti tootmiseks kulunud naftast ehk sellest toodetud bensiiniga saaks auto sõita terve kilomeetri
Klaasvitriinide sisemusse olid peitunud erinevaid ridikülid. Kui võiks arvata, et selline artikkel on ainuüksi daamide pärusmaa, siis olemas oli ka ridikül, mis oli mõeldud lastele.
Raamatukogu fuajee olid aga hõivanud erinevad prossid ja rinnaehted. Lisaks silmailule saab raamatukogu külastaja teada, et prossid on auväärse ajalooga või et neid ehteid tuntakse ka rinnanõeltena. Tänapäeval ei tarvitse prosse kanda traditsioonilisel moel jaki krael, vaid neid võib kasutada ka ekstravagantse kaunistusena näiteks nii vööl, käekotil kui kübaral.
Näitus on raamatukogus avatud 27. juulini.