Taavi Kelder  Vali Uudised (2017), 7. juuni, nr. 43, lk. 3.

Reedel, 2. juunil tähistasid Põltsamaa ühisgümnaasiumi ja ümberkaudse piirkonna maakoolide viiendate klasside õpilased Eesti lipu 133. aastapäeva Põltsamaal aset leidnud õppepäevaga „Eesti lipu õmblemine Põltsamaal". Päev lõppes endise kihelkonnakooli hoone juures toimunud viktoriiniga.

Õppepäeva jooksul toimusid töötoad erinevates kohtades üle kogu linna- raamatukogus, Põltsamaa muuseumis, noortekeskuses, Katre Meistrikojas, EELK Põltsamaa Niguliste kirikus, lossihoovis, Põltsamaa muusikakoolis ja endise kihelkonnakooli hoone juures.

Praktiliste tegevuste ja töötubades toimunud lühikeste ettekannete tulemusena said õpilased teada, et esimene sinimustvalge lipp õmmeldi  Põltsamaal, õpiti tundma  lipu õmblemisega seotud  ajaloolisi isikuid ja paiku,  samuti saadi teada Eesti  lipu mõõtmed ja värvide  tähendus ning õpiti lipu  kasutamise, heiskamise ja langetamisega seotud reegleid.

Lisaks Põltsamaa ühisgümnaasiumi viiendate  klasside õpilastele osalesid  õppepäeval ka piirkonnakoolide - Esku, Lustivere ja Pisisaare kooli viiendikud.

Töötubades osaleti  gruppide kaupa. Igal grupil oli ülesandeks täita  päeva lõpuks töölehed, kus  tuli vastata erinevatele  Eesti lippu ja selle ajalugu  puudutavatele küsimustele. Töölehed koostanud  Riina Valdmetsa sõnul  kiputakse sageli unustama Põltsamaa tähtsust Eesti lipu sünniloos. „Teadvustamaks, et esimene Eesti üliõpilaste Seltsi lipp õmmeldi just Põltsamaal, mitte kusagil mujal, korraldamegi igal aastal 5. klassidele õppepäeva „Esimese sinimustvalge lipu õmblemine Põltsamaal". Õppepäeva eesmärgiks on, et õpilased õpiksid klassiruumist väljas läbi ühiste praktiliste tegevuste ja kinnistaksid juba varem õpitut," sõnas õppepäeva koordinaator Riina Valdmets.

Hommikul kell pool üksteist külastasid Põltsamaa muusikakoolis toimunud töötuba neli Pisisaare algkooli 5. ja 6.  klassi õpilast, kellega oli kaasas klassiõpetaja Piret Pärkson.

„Päev on olnud põnev ja õpilased on saanud ka  mõndagi uut teada. 0leme osalenud juba raamatukogu ja noortekeskuse töötubades. Keskpäeval  toimub kogunemine kihelkonnakooli hoone juures Jõe tänav 3, kus toimub ka päeva lõpetamine," ütles Piret Pärkson.

Muusikakoolis toimunud töötoas lauldi Eesti lipu laulu, mille juurde kuulati Õie Aruoja selgitusi esimese sinimustvalge lipu sünnist ning Põltsamaa muusikakooli hoone ajaloolisest seotusest sellega. Juttu tuli ka lipu laulu autoritest ja lipuga seotud traditsioonidest. Töötoa läbiviijateks ja juhendajateks olid muusikakoolis lisaks Õie Aruojale ka Anne Kaus, Reet Sester ja Pille Otsus.

Lossihoovis tegelesid õpilased aastatest 1682 ja 2016 pärit linnuse plaanide võrdlemise, lossimüüri pikkuse, ümbermõõdu ja pindala mõõtmisega ning mõõteühikute tundmaõppimisega. Õpilastel avanes võimalus külastada kirikut ja käia kirikutornis. Kirikuõpetaja Markus  Haamer rääkis omakorda  kiriku ajaloost ja rollist kohaliku kultuurikeskusena.  

Põltsamaa muuseumis  rääkis nii lipu kui ka Põltsamaa piirkonna ajaloost,  aga ka Eesti lipu tähendusest laiemalt muuseumi direktor Rutt Tänav. Muuseumist siirduti omakorda kõrvalasuvasse Katre Meistrikotta, kus igaüks sai omal käel Triin Kuusi ja Katre Arula juhendamisel Eesti lipu õmblemist proovida. Õpilased meisterdasid omade kätega valmis Eesti lipu.

„Õpilastel tuli rakendada teadmisi nii matemaatikast, loodusõpetusest, muusikast, käsitööst kui ka emakeelest. Liikumine ühest õpitoast teise värske õhu käes tuli samuti kõigile kasuks. Üheks ülesandeks oli ka sündmuse jäädvustamine," võttis Riina Valdmets tiheda päeva kokku.

Õppepäev sai teoks eelkõige tänu abivalmis juhendajatele muusikakoolist, raamatukogust, muuseumist, noortekeskusest, kirikust ja Katre meistrikojast. Aitäh kõigile töötubade läbiviijatele  selle eest, et õpilased said toreda õppepäeva, ütles  Riina Valdmets.