Raimo Metsamärt  Vali Uudised (2017), 7. aprill, nr. 27, lk. 1, 5.

Mulgimaal sündinud,  aga Põltsamaal elaval Eesti proosakirjanikul ja luuletajal Henn-Kaarel Hellatil täitus 5. aprillil 85 eluaastat, mida tähistati pidulikult nii Sõpruse pargis tema auks istutatud tamme juures, aga ka kiriklas toimunud kirjanduslikus salongis.

Sõpruse pargis, Henn-Kaarel Hellati tähismärgi juures andis sünnipäevalapse elukäigust ja Sõpruse pargist lühiülevaate  Põltsamaa raamatukogu töötaja Aive Nurmekivi. „Minu arust ei olnudki  linnas teist sellist sirge selja ja kaabuga džentelmeni," meenutab Aive esmakohtumist, mis oli seotud tema koolitööga. Esimesest kokkupuutest kasvasid välja hiljem mitmed projektid, ka esimesel raamatukogus toimunud salongiõhtul olid külaliseks Henn-Kaarel Hellat ja Andres Ots. Andres Ots oli ka nüüd õnnitlejate hulgas ning hiljem kiriklas toimunud pidulikul koosviibimisel oli võimalik kuulata luuletusi tema esituses. Henn-Kaarel Hellatile tõi laiema tuntuse kaheköiteline ulmeromaan „Naiste maailm", mis nägi trükivalgust 1976. aastal, kusjuures autor on ka sõna „ulme" maaletooja. „Ma olen teda ikka kiusanud mõttemänguga, et kirjutusmasin tuleks viimaks nurka visata ja arvuti lauale panna, siis saaksid järgmised teosed kiiremini valmis," sõnas Aive Nurmekivi.

2010. aastal istutati Henn-Kaarel Hellati auks parki esmalt saarepuu, mis paraku ei osutunud elujõuliseks ning asendati hiljem tammega.

„Ma olen Põltsamaal juba 16 aastat elanud ja  tunnen ennast siin tõesti  hästi, see linn on tegelikult inimeste ja jumalate poolt armastatud paik," sõnas sünnipäevalaps. Tema arust on Põltsamaa suurtest linnadest ja nende probleemidest piisavalt kaugel, sestap  saab ennast siin piisavalt mõnusasti tunda. „Aga  me ei tohi nii mugavaks  muutuda, nagu üks keskmine põltsamaalane on,"  manitses kirjanik. Tema  sõnul on sellises vanuses  tähtpäeva tähistamine  paraku ka sünge alatooniga, sest paljud sõbrad  ja eakaaslased on kahjuks  läinud manalateele.

Tore sünnipäev

Sõpruse pargist suunduti joonelt kiriklasse, kus paljudele õnnitlustele lisaks sai kuulda ka luuletusi, muusikaliste vahepaladega esinesid Ülle Noormägi ja Margit Haamer. „Minu arust on kõik alati ühel arvamusel, kui mainida, et  sünnipäevalapse puhul on tegu väärika, heasüdamliku ja  soliidse härrasmehega, kes paistab meie linnapildis hästi  silma," sõnas linnapea Jaan Aiaots. Tema sõnul peabki hea  kirjanik olema jälgija, kellel on oskust vaadelda, ja arutleda, et siis saadud tulem paberile panna, küllap seepärast  kuuluvadki kirjanikud üsnagi õnnelike inimeste hulka.  „Nüüd on mul korraldused käes," naljatas kirjanik.

Sünnipäevalapsele esitasid luulekava kultuurikeskuse  rahvakultuuri spetsialist Keiu Kess ning PÜG-i näiteringi  õpilased. Siis aga astus n-ö lavale ka raskekahurivägi ehk  Andres Ots, kelle kandvat häält, head diktsiooni ja sõna rõhkudega mängimine tõesti nauditav kuulata. „Kui ma  sünnipäevakutse sain, helistasin ma Henn-Kaarelile tagasi,  et saaks ka luuletusi lugeda," muigas Andres Ots, kelle  jaoks on tutvus sünnipäevalapsega tema elus alati olulisel  kohal olnud. Luuletused pärinesid aga raamatust, millel oli  kirjaniku pühendus: „Teenelisele jõuluvanale Andresele .. ." 

Loomulikult ei puudu üheltki õigelt sünnipäevapeolt ka tort. Kuna Henn-Kaarel Hellat on kirjutanud  meenutusraamatute tsükli üldpealkirjaga „Inimese  tegemine," siis vaatas laua pealt vastu hoopis tsükli  esikraamat „Niidiliimija." Tõsi küll, seda raamatut lehitseda ei saanud, aga see-eest maitses tort väga hästi.  Eno Raua üks naksitrallidest, Kingpool, oleks seepeale  kostnud kindlasti ainult üht: „Võimas!"