Raimo Metsamärt  Vali Uudised (2017), 18. jaanuar, nr. 5, lk. 5.

12. jaanuaril avati Põltsamaa raamatukogus uus hooaeg. Avaüritus koosnes tegelikult kahest osast, sest esimese salongiõhtu, mis kandis pealkirja „Ideest teostuseni," külaliseks oli meenemüntide, postmarkide ja lauamängude disainer Riho Luuse, avati ka näitus ,,Margi sisse minek".

Riho Luuse on lõpetanud omaaegses kunstiinstituudis (ERKI) disaini  eriala. Esimene margikonkurss, kus ta osales, oli aastal 1994. Ta kujundas  kuuemargilise margiploki ja võitis üldarvestuses  teise koha. Teemakohaste  markide seas tähendas see  aga esikohta ja markide trükkiminekut.

Margid pakuvad  paljudele huvi 

Miks aga avati selline  näitus just Põltsamaal?  „Et Eestimaa ei oleks liialt  Tallinna poole kaldu. On ju  Põltsamaa Mandri-Eesti  keskpunkt ja siia on igalt  poolt võrdne maa," leidis  Riho Luuse. Tema sõnul  on siin näituse avamisel  ka teine, pragmaatilisem  põhjus - tutvus kohaliku  mehe Jaak Valdrega, keda  me tunneme sportlasi kajastavate raamatute autorina. Kuna aga Riho Luuse  üheks lemmikteemaks  markide kujundamisel on  just sport, siis sellise ühise  kokkupuutepunkti puhul  oli näitus justkui loogiliseks jätkuks.

„Esimene konkurss ja  head tulemused olidki tegelikult põhjuseks, et sain  n-ö rongi peale hüpata,"  räägib Riho markide ja  müntide kujundamise huvi  süvenemisest. Praeguseks  ehk enam kui 20 aastat hiljem on Riho Luuse poolt kujundatud marke rohkem kui nelikümmend. „Emissioone on mõistagi rohkem, sest üks margi emissioon võib üsna mitut marki sisaldada," lausub kujundaja.

Kui uus mark ilmub, ei tähenda see ainult üksikut marki - komplektis on esimese päeva ümbrik ja tempel ning temaatiline mark. Raamatukogu fuajees olidki need komplektid näha, seintel oli  aga võimalus vaadata nii  suurendusi markidest kui ka originaalmarke.

Markide vastu tuntakse huvi mitmel põhjusel: margid pakuvad huvi filatelistidele, nad on nii kunsti- kui kujundusobjektiks ja on ka ajaloolise väärtusega, kuna neid antakse välja tavaliselt mõne olulise sündmuse või tuntud persooni juubeli puhul. Postmark on ka  riigi visiitkaardiks, sest  siin on alati olemas riigi  nimi ja nominaal ehk kaks  kohustuslikku elementi. 

Lisaks sporditemaatikale köidavad Riho Luuset  kujundamisel veel kirikud  ja varia. „Varia alla kuuluvad tegelikult kõik Eestit  puudutavad teemad. See,  mis Eestit puudutab, peaks  meile ju kõigile korda minema, olgu siis tegemist  riigitegelaste kujutamise  või küüditamise teemaga,"  leiab Riho Luuse.

Aastatepikkuses kujundamistöös on Riho Luusele  kõige enam rõõmu ja rahuldust pakkunud ikkagi  kõige esimene mark. „See  oli ju kõige esimene, mis  pälvis tunnustuse, mina  aga olin noor ja ei teadnud  veel markide hindamise kriteeriumeidki".

Mündid

„Müntide teema on minu jaoks tegelikult üsna uus suund, sest alles kaks aastat tagasi võtsin ma osa kujundamise konkursist, mis oli pühendatud Kerese 100. sünniaastapäevale," sõnab Riho Luuse. Tema sõnul on tegu kaheeurose mündiga, mida vermiti kokku pool miljonit, kõrgläikelist varianti aga 5000. „Konkursi võitmine oli minu jaoks suur üllatus, sest kokku laekus üle kolmekümne töö, mina esitasin kolm tööd ja sain kolm esikohta," kirjeldab Riho müntide kujundamise maailma täiskäiguga sisenemist.

Aasta hiljem oli uus konkurss, mille teemaks  olid hansalinnad ehk Tallinn, Viljandi, Tartu ja Pärnu. „Hakkasin seal osalemist juba varakult kaaluma, hammas oli ju verel," muigab Riho. Esimese linna ehk Tallinna kohta pidi ilmuma nii  hõbe-kui ka kuldmünt. 29. aprillil 2016. a kinnitas  Eesti Panga nõukogu hansalinn Tallinnale pühendatud meenemüntide kujunduskonkursi 72 kavandist võidutöödeks Riho Luuse kujundatud kavandid.  8-eurose nimiväärtusega  hõbedast meenemündil on  kujutatud Tallinna siluetti, hansa koget ja Tallinna  vapi kilpi. Müntide esitlus  toimub järgmisel kuul ehk  9. veebruaril Tallinnas  Raekoja saalis.

Kujundamine kui teadustöö

Kui temaatika on teada, ei asu kujundaja mõistagi uisapäisa töö kallale.  Uurimine, raamatukogude  külastamine - kõik see  teooria on vaja panna nüüd  visuaalsesse ehk nähtavasse vormi. „Markide puhul on kõige olulisem kujundi leidmine," lausub Luuse, kelle sõnul tuli näiteks soome-ugri hõimu keeltepuu temaatika puhul kasutusele põdra sarvede motiiv. Mõne margi kujundamine, kui näiteks fotot kasutada, on palju lihtsam. „Olenevalt temaatikast, võib töö maht vägagi palju varieerida," lausub Riho Luuse. Et tegemist on üsnagi kitsa ehk nišierialaga, seda näitab kujundajate arv - kümmekond inimest Eestis tegelebki markide ehk kõige väiksema trükise kujundustööga.

Margi kavandi kui riigi visiitkaardi vaatab üle auväärne komisjon, kuhu kuulub nii Eesti Posti, Filatelistide Liidu ja trükikoja esindajaid ning ajaloolasi. „Kui see kadalipp on läbitud ja vajalikud muudatused ja parandused tehtud, siis järgneb juba rõõm, sest töö läheb trükikotta ja järgneb emiteerimine." Väga tähtsal puhul korraldatakse ka  üritus, kus margid saavad peale esimese päeva templi, ning seda marki saab  ainult ühel päeval saata.  See on mõistagi pidupäev filatelistidele, kes selliseid n-ö maiuspalu isukalt jahivad. Kui siia juurde on  võimalus ka autogrammi  küsida, tõuseb väärtus  mõistagi veelgi.

Salongiõhtu lõpetuseks oli igal kohalolijal võimalus ka endast mark teha  - selleks tuligi sõna otseses  mõttes margi sisse minna ja siis sellest foto teha.  Päris viimase üllatusena  sai maitsta ka imeilusat ja maitsvat torti, millel oli  mõistagi kujutatud õhtu  naela - marki.