Raimo Metsamärt  Vali Uudised (2016), 9. detsember, nr. 95, lk. 4.

Põltsamaa juubeliaasta raamatukoguüritused päädisid hooaja viimase salongiõhtuga, mis toimus jõulukuu esimese päeva õhtul. Pidulik  salongiõhtu kandis nime „Vaiksevõitu väikses linnas..."

Linna juubeliaastat kokku võtval üritusel oli esmalt võimalik vaadata külastajatele enim meeldinud fotosid, mis olid pärit näitusesarjast „Neli aastaaega Põltsamaal". Raamatukogu projektijuhi Anželika Valdre sõnul on täpselt teada, kui palju inimesi Põltsamaa aastaaegadest tehtud pilte vaatamas käis - kõige rohkem huvitasid inimesi talvepildid, sest siis oli külastajate arvuks 245, kevadpilte vaatas 101, suvepilte 151 ja sügisepilte 131 inimest. Huvitaval kombel kogunes konkurentsitult kõige vähem näitusepilte just suvest ja suvesündmustest. 

Kõige populaarsemateks esitatud fotode autoriteks osutusid Livia Käär, Eve Kõrts ja Väino Valdman. Linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on sellised näitused igati teretulnud ja järgmine Põltsamaad tutvustav näitus võiks kajastada ka linna  igapäevaelu ning inimeste  toimetusi. ,,Kindlasti väärivad tänu kõik inimesed, kes  on linna 90. aasta juubelisse  panustanud," sõnas linnapea.

Aasta juubeldamist 

Kuidas juubeliaasta raamatukogus sujus, sellest  andis ülevaate raamatukogu direktor Rutt Rimmel.  Maikuus rõõmustas külalisi lapiteki liikmete poolt korraldatud näitus „90 roosi linnale," kus väljapandu seas oli rohkelt lapitehnikas töid. „Näitusele toodi ka uhkeid roosidega ehitud kingitusi, milles olevad raamatud kingiti meile," oli Rutt Rimmel meeldivalt üllatunud. Kuna sel aastal said Põltsamaaga samaealiseks ehk 90-aastaseks ka Tapa, Nõmme, Türi ja Tõrva, korraldasid viie linna raamatukogutöötajad ka ühisseminari.

Populaarne oli ka filmiöö „Põltsamaa liikuval pildil",  kus Ellar Sügiste esitas oma mahukast filmi- ja videoarhiivist valitud materjale, millest vanimad olid pärit  1990. aastatest.

Raamatukogu toimekas kollektiiv osales ka kultuurikeskuse poolt korraldatud linna sünnipäevapeol, kus  Roosisaarele oli kaetud pikk pidulaud.

Sügisel toimuv traditsiooniline raamatukogupäev oli aga tavalisest erinev,  sest alguse sai täiesti uus  traditsioon ehk linna ettevõtete ja asutuste vaheline  mälumäng. Kuna tegemist  oli esimese mälumänguga,  selles oli tähtsat sündmust juhendama kutsutud lvo  Linna. Et aga tuntud laulja ja mälumänguhuviline õigel  ajal õigesse kohta sattus, oli  kõige suurem n-ö süü Jaak Valdrel.

Juubeliaasta jooksul sai  Põltsamaa raamatukogus näha veel mereteemalist  näitust, aga samuti näitusi,  mis olid seotud trükiajakirjandusega. Vali Pressiga  koostöös tehtud näitused  olid eksponeeritud vitriinides, kojulaenutuse- kui ka perioodikasaalis ning näha sai nii almanahhe, koduloolisi trükiseid kui ka erinevaid ajalehti. Piduliku salongiõhtu toimumispäeval avati ka täiesti uus näitus - „Põltsamaa, tänases päevas elame." 

Õhtu jooksul lugesid omaloomingulisi Põltsamaa teemalisi luuletusi Salme Allikhein, Ülle Lätte ja Heldur Lääne, Milvi Seppingu loomingut esitas kultuurikeskuse rahvakultuurispetsialist Keiu Kess. Heldur Lääne meenutas, kuidas nad oma klassivenna ja praeguse Vali Pressi juhataja Heikki Soomiga koolipõlves ironiseerisid, miks kitsikuses ja külmas elanud Juhan Liiv küll pidi nii palju luuletusi kirjutama. Ta oleks võinud ju metsas selle asemel hoopis hagu teha ja poisid oleksid luuletuste õppimisest pääsenud. Praeguseks on aga saatus tollastele mõtetele oma n-ö oma vastukäigu teinud, sest Heldur Lääne paneb mõtteid ja tundmusi paberile luulevormis ning  Heikki Soom tegeleb mitmesuguste erinevate trükiste,  sealhulgas ka Heldur Lääne luulekogude, kirjastamise ja trükkimisega.

Nagu pidulikule õhtule kohane, ei puudunud ka  muusika, sest viiulil musitseeris Hiie Taks.