Helve Tamm  Vali Uudised (2016), 14. detsember, nr. 96, lk. 2.

Jõgeva maakonna keskraamatukogu Põltsamaal korraldas läinud neljapäeval merekultuuriaasta lõpetamise ja Põltsamaa linna 90. sünnipäeva auks algklassidele toreda koosolemise, mille käigus tänati kõiki tublisid konkursil osalenud paberlaevaehitajaid ja suvelugejaid.

Raamatukogu lasteosakonna juhataja Nelli Orgmaa selgitas, et seoses üleriigilise  merekultuuriaastaga tegid nad koolile ettepaneku meisterdada võistu kas üksi või kogu  kollektiiviga paberlaevukesi. Veesõidukid võisid olla joonistatud, paberist meisterdatud või muust materjalist vormitud. Lubatud oli kõik, mida fantaasia ette andis. Ja nagu  nüüdseks on selgunud, vahvaid laevukesi sai täis kogu lasteosakonna ala. Oli näiteks suur  Eesti kaart, kuhu oli paigutatud  mitu paberist laevukest, oli  mereröövlite laev ning isegi  ostutšekkidest meisterdatud  veesõiduk. Kõik tööd olid andekad ning väärivad tunnustust. 

Orgmaa tunnistas, et oli  meeldivalt üllatunud, kui kuulis, millise entusiasmiga väljakuulutatud võistlus „Laevukesed Põltsamaale" käima läks. 

„Saan öelda, et võistlus läks  väga hästi korda. Ja millise  õhinaga laevukesi tehti! Näiteks ostutšekkidest laevukese  meisterdamisse kaasati ka  oma pere. Lisaks tunnustasime  sellel koosolemisel ka tublimaid suvelugejaid. Ja kutsusime kõigile lahedat juttu rääkima lasteraamatute autori Juhani Püttsepa," rääkis Orgmaa. 

Kui peatuda nüüd hetkeks külalisel, Juhani Püttsepal, siis ulatuvad tema juured osaliselt ka Põltsamaale. Nimelt töötas tema maalikunstnikust vanaisa Juhan 1920. aastatel Põltsamaal koolis õpetajana.

„Vanaisa pere elas väga kehvades oludes. Olid väga vaesed. Nii pidid nad tegema valiku, kes kuhu eluga edasi läheb ring kes saab minna edasi õppima. Liisk langes õppima minekul vanaisa peale ja ta läks vast avatud Pallase kunstikooli. Paraku ei saanud ta vaesuse tõttu Pallases lõpuni käia. Sai  seal käia vaid paar aastat ning  pidi tegema valiku, hakkama  ametisse õpetajana. Ja tuligi  tööle Põltsamaale. Oli klassiõpetaja ning lisaks õpetas ka  maalimist. Sirvisin just vanaisa  päevikut, kus ta kirjutas Põltsamaa ajast. See oli päris huvitav," jutustas Püttsepp. Samas  tuleb lisada, et Pallase lõpetas  tema vanaisa Juhan eksternina  1929. aastal maalikunsti erialal  ning enne seda oli omandanud  ka joonistusõpetaja kutse. Oli  hiljem Pallase ja Tartu riikliku kunstiinstituudi dekaan ja  1957. aastal asus tööle Tartu ülikooli.

Ka Juhani Püttsepal endal  on isiklikke kokkupuuteid meie  linnaga, sest viibis suviti siin,  Pajusi tänaval, elanud tädi  juures. Ta märkis muiates, et tema jaoks olid need suved nagu suvelaagrid.

Ürituse külaline ise on bioloog ja lastekirjanik ning teinud tööd ka erinevate ajalehtede ja ajakirja Loodusesõber juures. Lisaks tegutses ta Tartu lasteteatri juhatajana ning teinud koostöös Vahur Laiapeaga dokumentaalfilme. Praegusel ajal töötab maaülikooli loodusteaduste koolis peaspetsialistina.

Kuna ürituse peamiseks teemaks oli meri ja merega seotu, rääkis külaline lastele enda omapärasemast merega seotud sündmusest. Nimelt leidis ta Saaremaa lähistel mererannast pudelkirjad. Ja  uskuge või mitte, seda lausa  kahel korral. Esimene kiri saadeti limonaadipudelis mereteele  Saksamaalt. Kirjutajaks väike Yanniku. Aastaid hiljem viskas Gotlandi laevalt pudelkirja  merre Martina Nilsson. Mõlema  autoriga võttis Juhani Püttsepp  ka ühendust ning leidis endale  aastateks, lausa siiamaani,  kaks toredat kirjasõpra, kes  praeguseks on juba täiskasvanud inimesed.

„Kirjutasin neist lood ka  ühte raamatusse. „Lauajupi  madonna". See sündmus on juhtunud juba kahel korral ning  huvitav, kas tuleb veel kolmas  kiri ka," arutles ta. Seega, kui  keegi soovib juhtumistest lähemalt lugeda, saab nimetatud  raamatut meie raamatukogust laenutada.

 Oli näha, et lastele külalise jutt meeldis ning tekitas samuti põnevust nagu tema näidatud mererannast leitud esemed, näiteks botas, pudel, auguga kivi, narmendav köis ja puutükk, millele võis kõikvõimalikke pilte peale joonistada. Muide, eelnimetatud raamatu kaanekujundus ongi just nimelt taolisele merest leitud lauajupile maalitud pilt madonnast lapsega.

Kokkuvõtteks tuleb siinjuures kindlasti ära märkida tublid väikesed laevaehitajad: 1.a ja 1.b klass, 3.a ja 3.b  klass, Lisete Allik, Anel Volmer,  Robert Täht, Lauri Piller, Maiu  Maurer, Helena Kolbin, Kaisa  Lillemets, Reimo Roos, Marita  Saarela, Erleen Alavere, Peeter  Kuusik, Ander Venno ja Marko  Märtsin. Laste loodud laevukeste näitus jääb üles aasta lõpuni. 

Lisaks peab kiidusõnu ütlema suvelugejatele, kelle omavaheline võistlus toimub juba  mitmendat aastat. Selgus, et  agaramad lugejad olid teise  klassi õpilased. 2.b klass luges  kokku 287 raamatut, 2.c klass  218 ja 2.a klass 180 raamatut.  Raamatukogu erilise tunnustuse sai Renata Kallasmaa (2.b),  Juliana Viktoria Vaime1 (2.c),  Juss Vilk (4.b), Alice Sakk (5.a)  ja Desiree Sofie Rosette Tiit (3.b). Raamatukogu ütles tänusõnad õpetajatele, kes alati on  kõikvõimalikes tegevustes agaralt kaasa löönud ning samuti  lapsevanematele, kes toetasid  ja aitasid oma lapsi kõiges.