Carl Schmidti Majas kohtusid piirkonna mälumängurid
Raimo Metsamärt Vali Uudised (2016), 26. oktoober, nr. 82, lk. 1.
Põltsamaa piirkonna mälumängurite esimesel jõukatsumisel, 21. oktoobril Carl Schmidti Majas, kohtusid kaheksa piirkonna võistkonda.
„Viimaks saab ometi küpseks raamatukogu poolt küpsenud idee, hakata korraldama ettevõtetevahelist mälumängu," tervitas Rutt Rimmel kohaletulnud kilvareid. Tema sõnul on plaanis teha mälumängust traditsioon, millega alustada igal aastal raamatukogu päevi.
Esimese mälumängu küsimused ongi suures osas seotud Põltsamaa linna juubeliga. „Sel korral võidavad kõik," sõnas Rutt Rimmel, sest Põltsamaa Felixi, E- piima, Uue Apteegi, kultuurikeskuse, Jaak Valdre ja keskraamatukogu poolt väljapandud auhindu jagus igale võistkonnale.
Avavõistlus oli igati meeldejääv, sest küsimusi esitas lvo Linna. „Ma olen väga õnnelik, et saan täna teile küsimusi esitada," sõnas armastatud laulja ning mälumänguhuviline lvo Linna. Tema sõnul kiikas ta enne küsimuste lehele ja oleks umbes pooltele vastamisega kimpu jäänud.
Kohe esimene küsimus oli väga huvitav, sest puudutas meie lauluisa Karl August Hermanni. Nüüd aga ei tulnud juttu muusikast, vaid tema poolt loodud uutest sõnadest, mida on kokku pea 140. Tänapäevasesse kõnepruuki on jäänud püsima ca 40 sõna, loetelust tuli ära arvata 5. Esitame siin sõnad, proovige kas arvate ära: male, saatkond, mõrv, sünnipäev, helilooja, naasma, embama, ulme, kiivus, tarvik, näidend, asula, märkmik ja vestmik. Õige vastus on: saatkond, sünnipäev, helilooja, kiivus ja näidend.
Kõik küsimused ei tulnud aga kaugeltki paberilt, sest mekkida sai ka erinevaid juustusorte, et sealt koorene juust välja valida. Lähenevat jõuluaega ja aastavahetust silmas pidades oli igati paslik küsimus, kus sooviti teada, millisest riigist on pärit laulu „Küll on kena kelguga ..." viis. Paljudele üllatuseks oli selleks riigiks Ukraina ning sellest andis teada ka mitmest lauast kostev pettumusohe, õige vastuse andnud tõid kuuldavale aga rõõmurõkatuse.
Et ennemuistsel ajal elu just meelakkumine ei olnud, seda teame me arvatavasti igaüks. Et aga Riia kindralkuberner keelas 1718. aastal ära meestel ja naistel koos saunas käimise, saadi teada ühest järgnevatest küsimustest. „Ei tea, mida ta küll mõelda võis, et sellise mõtte peale tuli," oli ka lvo Linnal põhjust imestamiseks.
Küsimustesadu aga jätkus - näiteks saadi teada, et 18. sajandi alguses oli Põltsamaa kihelkonnas enam levinud naisenimeks Mari, noore talisportlase stipendiumi sai Marten Liiv (kõikidest laudkondadest saabusid õiged vastused) või et Põltsamaa rajooni ajaleht kandis nimetust Kiir.
Mälumängu lõpp läks aga nii põnevaks, et võitja selgitamiseks tulid käiku ka 2 lisaküsimust. Lõpuspurt oli kõige tugevam Kunstiseltsi naiskonnal, kes võistlesid järgmises koosseisus: Ethel Hakkaja, Milvi Ratas ja Erika Sari.
Õhtu lõpetuseks tuli lvo Linnale lavale seltsiks ka Anti Kammiste, kellega koos esitasid nad kohaletulnuile mõnusat tantsumuusikat.