Taavi Kelder  Vali Uudised (2016), 10. august, nr. 60, lk. 4.

Laupäeval, 6. augustil toimus Põltsamaa reisiklubi väljasõit naabermaakonda Järvamaale, kus tutvuti niihästi kohaliku kultuurielu, lähimineviku, looduse, põllumajanduse kui ka  vaimse tervendamisega.

Ühepäevane ringreis viis  Kirna ja Tori mõisasse, Türi  kirikusse, Lõuna-Ameerikast pärit alpakate farmi ning  1885. aastal asutatud Rõugu dendroparki. Reisijuhiks oli järvamaalane Ülo Ormus.  Esimeseks peatuspaigaks  oli Järva-Jaani vanatehnika varjupaik, kuhu on kogutud üle kolmesaja erinevas seisundis masina.

Vanad masinad kujutavad  endast ühte peatükki ajaloost.  Järva-Jaani vanatehnika varjupaik ongi niisugune koht,  kuhu vanad sõidukid on kohale  toodud ning huvilistele vaatamiseks välja pandud. Terve  plats on täis roostes, enam  mitte sõidukorras olevaid nõukogudeaegseid sõidukeid ja  põllutöömasinaid. Siin näeb  Nõukogude Liidu ja satelliitriikide tehastes toodetud  ühistranspordivahendeid, nii  Ukrainas toodetud Laz-busse,  Ungari päritolu lkarus-busse  kui ka Eestis, Tartu Autode  Remondi Katsetehases toodetud kolhoosibusse TA-6-1 ja  Venemaa tehastes toodetud  ühìssõidukeid, mis Tallinna  Autobussikoondises ja teistes  ettevõtetes kunagi kasutuses  on olnud.

Vanatehnika seas näeb  hulganisti ka omaaegseid  sõiduautosid, kallur- ja furgoonautosid, kiirabiautosid,  sõjaväemasinaid, teetöömasinaid, kombaine, traktoreid, tuletõrjeautosid…

Edasi viis ringreis Kirna  mõisasse ja loodusraviparki.  Kirna mõisa ajaloost ja tänapäevast ning seal toimuvast  vaimsest tervendamisest kõneles mõisa igapäevase majandamisega tegelev Henn Hunt, kes  töötab ka sensitiivina.

"Olen mõisas tegutsenud  praeguseks üheksa aastat.  Mõisat on tahetud ära osta ka  inimeste poolt, kes on soovinud  teha siia hotelli ja spaad, õnneks pole seda aga juhtunud.

Mõisa ostis ära hoopis Reimo Lilienthal, kes on samuti tervendaja ja sensitiiv ning soovib mõisat ka täielikult renoveerida," kõneles Henn Hunt. Tulevikus on omanikel plaanis korraldada mõisas konverentse ja loodusraviga seotud üritusi, kuna Kirna mõisa asukohas on avastatud magnetilised ja anomaalsed tsoonid, mis tekitavad maakoore tasandeis eri toimega välju.

Positiivse toimega kohad on tähistatud pargis olevate istepinkidega, kus istudes saab tervenemiseks ja organismis vajalikeks muudatusteks tarvilikku lisaenergiat hankida. 

See, kas inimene terveneb  osaliselt või täielikult, sõltub  aga ka tema enda soovist ja  valmisolekust terveks saada ning tahtest, usaldusest ja vastuvõtlikkusest loodusravile.

Muutused võivad toimuda  kas kohe või mõne aja pärast.  Tervenemiseks võib vajalik  olla korduv pargikülastus.

Reisiklubi külastas ka Tori  mõisat, mis asub Türi-Näsuvere maantee ääres. Esimesed  teated Tori mõisast pärinevad juba 1474. aastast. Mõisa on  korda teinud rootsieestlane  Peeter Särg, kes ostis selle  2002. aastal ära ning renoveeris selle. Hiljem kolis väliseestlasest omanik ka ise Eestisse.  Peeter Särg korraldas mõisahoones ringkäigu, mille käigus  tutvustas seal olevaid tubasid  ja mõisa renoveerimise pikka,  ent sihile jõudnud lugu. Tori  mõis pakub kodumajutuse  ning seminaride ja ürituste  korraldamise teenust.

Järvamaa ringreisi külastuskohtadeks olid lisaks  ülalmainituile ka alpakafarm,  Türi kirik ning Rõugu talus  asuv dendropark.

Türi vallas asuvas alpakafarmis Wile Alpaca tutvustasid peremees ja perenaine  Peruust Andide mäestikust  pärit loomade eluolu ning  nende villast tehtavat toodangut. Kel huvi, sai endale kaasa  osta alpaka villast valmistatud kudumeid.

Tutvumine Järvamaaga lõppes Rõugu dendraariumis, kus reisiseltskonda võõrustasid lavastaja Merle Karusoo ja keskkonnateadlane Andrus Ristkok.

Rõugu talupargi puhul on tegu Villevere külas endise Rõugu talupaiga ümber kasvava haruldaste puu- ja põõsaliikidega puistuga. Siin on esindatud näiteks iiri ja hiina kadakas, kalifornia poolküpress, mongoolia kukerpuu ja kontpuu.

Dendraariumis rääkis üks pargi eestvedajaist, loodusteadlane Andrus Ristkok haruldases pargis kasvavatest puudest ja siin asuvast kivikollektsioonist, tehes juttu ka Rõugu talu keerulisest ajaloost muutuva poliitilise olustiku kontekstis viimasel paaril sajandil.