Taavi Kelder  Vali Uudised (2016), 5. veebruar, nr. 10, lk. 4.

Kolmapäeva, 3. veebruari õhtul täitus Põltsamaa raamatukogu näituse-ja konverentsisaal rahvaga nii, et vabu istekohti ei jäänudki. Tegemist polnud siiski järjekordse filmiõhtuga - esines hoopiski tuntud meditsiiniteaduste doktor Adik Levin, kes kõneles Põltsamaa rahvale tervislikust toitumisest, toitumisteraapiast, varjatud toidutalumatusest, ravimiuuringutest ja tõenduspõhisest meditsiinist.

Raamatukogu projektijuht Anželika Valdre esitles kuulajatele Adik Levinit kui revolutsionääri - seda siiski  mitte poliitilises mõttes, vaid  pidades silmas eelkõige Adik Levini tegevust meditsiinivallas, toitumisalaseid tõekspidamisi ja pikka karjääri  pediaatrias, eriti enneaegsete  laste aitamise alal.

Adik Levin (sündinud  1940) on Eesti lastearst ja toitumisspetsialist. 1962. aastal  asus ta toonases Leningradis  õppima lastearstiks, lõpetas  Peterburi pediaatria instituudi 1968. aastal, mille järel töötas kõigepealt seitse  aastat arstina Kasahstanis  - tema enda sõnade kohaselt  tollase Nõukogude Liidu  Aafrikas. Aastail 1979-2004  0li ta Tallinna lastehaiglas  vastsündinute ja imikute  osakonna juhataja. Pärast  töö lõpetamist haiglas on  ta kirjutanud artikleid ja  raamatuid meditsiini vallas  (muuhulgas näiteks "Dr Levini tervisenõuanded").

"Kõige tähtsam on osata  iseennast aidata. Mida tähendab aga tervislik toitumine? Igas ajakirjas on mitu  lehekülge, kuidas tervislikult  toituda. Kui ma siia tulin, siis  pakuti mulle kohvi -kohviga  on aga nii, et ühtede arvates  on kohv kasulik, teiste arvates hoopiski kahjulik. Ühed  väidavad, et muna tuleb  süüa, teised aga, et muna  süüa ei tohiks, siis kolesterool tõuseb. Ühed väidavad, et punane liha on kahjulik, teised väidavad, et liha tuleks just süüa. Mida sellises olukorras tavakodanik tegema peaks?" küsis Adik Levin pea kolmetunnise loengu alustuseks. 

Adik Levini sõnul saavad paljud probleemid inimestel alguse justnimelt valest toitumisest, millele kas ei osata või ei viitsita tähelepanu pöörata. Samas võib õige toitumine olla ka paljude probleemide ravimiks.

"Tänapäeval inimene ostab poest endale poolfabrikaadi, kodus paneb selle mikrolaineahju ning väidab  siis, et tal on tervis korrast  ära. Mina väidan, et ta ise on ennast haigeks teinud. Nüüd lõpuks on jää hakanud  liikuma ning üha rohkem on inimesed hakanud ise toitu valmistama, paljud püüavad  endale juurvilju ise kasvatada, kellel selleks võimalus on.  35 aastat tagasi tuli Maailma  Terviseorganisatsioon (WHO) välja kontseptsiooniga, et inimese tervis sõltub 50 protsenti inimesest endast: kuidas ta sööb ja kuidas ta liigub. Kakskümmend protsenti  sõltub inimese tervis ökoloogiast. Eestis on ideaalne  ökoloogia - sellist luksust,  kus nii vähe rahvast elab nii suurel maa-alal, on Euroopas vähe. Kakskümmend protsenti sõltub inimese tervis aga geneetikast."

Suured probleemid on Adik Levini sõnul saanud alguse sellest, et süüakse Ameerikast ja Lääne-Euroopast Eestissegi levinud rämpstoitu.

"Toitumine ja liikumine annavad meile füüsise, mida arst teha ei saa. Eesti talupoeg sõi aastatuhandeid mahetoitu. Kolmsada  aastat tagasi oli toiduainete hulk piiratud ning siinsete inimeste magu, soolestik ja immuunsüsteem said sellega päris hästi hakkama. Nüüd aga ei suuda immuunsüsteem kaasa tulla kõigi nende  muutustega, mis erinevate  toitude levikuga ühelt mandrilt teisele on kaasnenud. Mäletan, kui 1989. aastal  sattusin esimest korda Lääne-Saksamaale ning elasin  ühe professori kodus, kellel  oli suur pere. Igal pühapäeval käis ta supermarketis,  ostes terve nädala jao toitu ette. Siis mõtlesin, millal  tuleb Eestisse see aeg, kui  meil on supermarketid, kus  on nii palju erinevaid toiduaineid müügil - see tundus  tollal lihtsalt nii uskumatu.  Nüüd on meil kõik olemas, supermarketeid on vaat' et rohkemgi kui Saksamaal. Plahvatuslikult on suurenenud pakutava toidu hulk, on muutunud ka toidu kvaliteet: kasutatakse e-aineid, suhkruasendajaid, konservante. Fakt on see, et toidu kvaliteet on muutunud ja mitte paremuse poole," märkis Levin. 

Huvitava probleemina tõi Adik Levin esile ka erinevate rahvuste omavahelise segunemise, seda eriti praeguse pagulaskriisi valguses Saksamaal ja mujal Euroopas. Tema sõnul on globaalne  etnoste segunemine viinud ka väljakujunenud rahvuslike  toitumiskultuuride devalveerumiseni. Samas tuleb tema  sõnul arvestada ka  rahvaste vaheliste juba ajalooliselt  välja kujunenud erinevustega toitumisharjumustes :

"Näiteks 90 protsendil  mustanahalistest inimestest  on laktoositalumatus. Kui  inimesed tulevad siia elama,  siis nad võivad õppida selgeks  eesti keele ja võtta omaks  siinse kultuuri, kuid me ei  tohi sundida neid sööma meie  sööke. Neil on oma toit ja  omad toitumisharjumused."  

Suur oht on tema sõnul ka  see, kui Euroopa Liit kirjutab  alla vabakaubandusleppele  USA-ga, millega võib kaasneda see, et geneetiliselt muundatud (GMO) toidud tulevad ka Eestisse.

Juttu tuli ka varjatud toidutalumatusest ning omavahel mittesobivatest toitudest, õigest toiduainete omavahelise sobivuse kontseptsioonist ehk lahustoitmise süsteemist. Varjatud toidutalumatus kujutab endast organismi patoloogilist reaktsiooni toiduainetele. Arvatakse, et  60-80 protsendil tsiviliseeritud maailma elanikkonnast on eelsoodumus varjatud toidutalumatuse tekkeks. 

"Esimene, kes toidutalumatuse probleemi üles tõstatas, oli doktor Herbert Rinkel (1896-1963). Laboratoorsete  uuringutega sellel alal alustati 1980. aastatel. Probleem on selles, et varjatud toidutalumatus ei ole allergia klassikalises mõttes. Fermendisüsteem, mis meil on  seedetrakris, sõltub eelkõige  meie esivanematest -sellest,  mida me nendelt geneetiliselt  oleme saanud. Tänapäeval  aga kiirtoit (inglise keeles  fast food) on saanud suurele  osale inimkonnast toitumise  etaloniks. Kuid kõik toidud  ei sobi omavahel. Tuleb osata  erinevaid toite kokku panna:  näiteks kartul lihaga ei sobi,  samuti ei sobi riis lihaga kokku. Kui hakatakse õhtust sööma, siis algul võib süüa salatit, kurki, tomatit ning alles tunni aja pärast võib hakata liha sööma. See kõik on vajalik selleks, et seedetraktil oleks kergem toitu ära seedida. Minu arvates on õige elada julgelt edasi 21. sajandis, külastada supermarketeid ja osta sealt toitu, kuid õppida korralikult tundma seda, millised toidud just mulle sobivad ja missugused ei sobi. Tuleb ära õppida lahustoitmise süsteem," kutsus Levin üles, lisades et inimene peaks olema justkui hea aednik oma bakterite jaoks seedesüsteemis.

Adik Levini sõnul see toitumiskultuur, mida Ameerikast Eestisse praegu imporditakse, tegelikult siia ei sobi. Kuid inimestel on valida, kas elada ka edasi nii, nagu siiani on elatud ning süüa nii, nagu on söödud või muuta kardinaalselt oma elu, näiteks kolides Tallinnast maale elama: "Paljud jätkavad rämpstoidu ja hamburgerite söömist ning Coca-Cola joomist ja seda ei saa neile keelata. Vaba inimene demokraatlikus riigis sööb seda, mida tahab. Kuid tööle tuleks panna oma aju, tuleb hakata mõtlema, kuidas iseennast aidata. Kui iga inimene hakkab aru saama, et tervis sõltub kõigepealt ikkagi temast endast ja sellest, mida ta sööb, siis on see suur võit. Tuleb teha 180-kraadine pööre ja muuta kardinaalselt oma elu, kolida maale, osta kits ja hakata kasvatama ökopuhast toitu - selliseid inimesi on iga aastaga üha rohkem ja mul on selle üle väga hea meel."

Lõpetuseks oli kõigil keskraamatukogu konverentsisaali loengut kuulama kogunenutel võimalus esitada tunnustatud meditsiinidoktorile ka küsimusi. Paljud kohalviibinud seda võimalust ka kasutasid.