Raamatukogus esines meditsiinidoktor Adik Levin
Taavi Kelder Vali Uudised (2016), 5. veebruar, nr. 10, lk. 4.
Kolmapäeva, 3. veebruari õhtul täitus Põltsamaa raamatukogu näituse-ja konverentsisaal rahvaga nii, et vabu istekohti ei jäänudki. Tegemist polnud siiski järjekordse filmiõhtuga - esines hoopiski tuntud meditsiiniteaduste doktor Adik Levin, kes kõneles Põltsamaa rahvale tervislikust toitumisest, toitumisteraapiast, varjatud toidutalumatusest, ravimiuuringutest ja tõenduspõhisest meditsiinist.
Raamatukogu projektijuht Anželika Valdre esitles kuulajatele Adik Levinit kui revolutsionääri - seda siiski mitte poliitilises mõttes, vaid pidades silmas eelkõige Adik Levini tegevust meditsiinivallas, toitumisalaseid tõekspidamisi ja pikka karjääri pediaatrias, eriti enneaegsete laste aitamise alal.
Adik Levin (sündinud 1940) on Eesti lastearst ja toitumisspetsialist. 1962. aastal asus ta toonases Leningradis õppima lastearstiks, lõpetas Peterburi pediaatria instituudi 1968. aastal, mille järel töötas kõigepealt seitse aastat arstina Kasahstanis - tema enda sõnade kohaselt tollase Nõukogude Liidu Aafrikas. Aastail 1979-2004 0li ta Tallinna lastehaiglas vastsündinute ja imikute osakonna juhataja. Pärast töö lõpetamist haiglas on ta kirjutanud artikleid ja raamatuid meditsiini vallas (muuhulgas näiteks "Dr Levini tervisenõuanded").
"Kõige tähtsam on osata iseennast aidata. Mida tähendab aga tervislik toitumine? Igas ajakirjas on mitu lehekülge, kuidas tervislikult toituda. Kui ma siia tulin, siis pakuti mulle kohvi -kohviga on aga nii, et ühtede arvates on kohv kasulik, teiste arvates hoopiski kahjulik. Ühed väidavad, et muna tuleb süüa, teised aga, et muna süüa ei tohiks, siis kolesterool tõuseb. Ühed väidavad, et punane liha on kahjulik, teised väidavad, et liha tuleks just süüa. Mida sellises olukorras tavakodanik tegema peaks?" küsis Adik Levin pea kolmetunnise loengu alustuseks.
Adik Levini sõnul saavad paljud probleemid inimestel alguse justnimelt valest toitumisest, millele kas ei osata või ei viitsita tähelepanu pöörata. Samas võib õige toitumine olla ka paljude probleemide ravimiks.
"Tänapäeval inimene ostab poest endale poolfabrikaadi, kodus paneb selle mikrolaineahju ning väidab siis, et tal on tervis korrast ära. Mina väidan, et ta ise on ennast haigeks teinud. Nüüd lõpuks on jää hakanud liikuma ning üha rohkem on inimesed hakanud ise toitu valmistama, paljud püüavad endale juurvilju ise kasvatada, kellel selleks võimalus on. 35 aastat tagasi tuli Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) välja kontseptsiooniga, et inimese tervis sõltub 50 protsenti inimesest endast: kuidas ta sööb ja kuidas ta liigub. Kakskümmend protsenti sõltub inimese tervis ökoloogiast. Eestis on ideaalne ökoloogia - sellist luksust, kus nii vähe rahvast elab nii suurel maa-alal, on Euroopas vähe. Kakskümmend protsenti sõltub inimese tervis aga geneetikast."
Suured probleemid on Adik Levini sõnul saanud alguse sellest, et süüakse Ameerikast ja Lääne-Euroopast Eestissegi levinud rämpstoitu.
"Toitumine ja liikumine annavad meile füüsise, mida arst teha ei saa. Eesti talupoeg sõi aastatuhandeid mahetoitu. Kolmsada aastat tagasi oli toiduainete hulk piiratud ning siinsete inimeste magu, soolestik ja immuunsüsteem said sellega päris hästi hakkama. Nüüd aga ei suuda immuunsüsteem kaasa tulla kõigi nende muutustega, mis erinevate toitude levikuga ühelt mandrilt teisele on kaasnenud. Mäletan, kui 1989. aastal sattusin esimest korda Lääne-Saksamaale ning elasin ühe professori kodus, kellel oli suur pere. Igal pühapäeval käis ta supermarketis, ostes terve nädala jao toitu ette. Siis mõtlesin, millal tuleb Eestisse see aeg, kui meil on supermarketid, kus on nii palju erinevaid toiduaineid müügil - see tundus tollal lihtsalt nii uskumatu. Nüüd on meil kõik olemas, supermarketeid on vaat' et rohkemgi kui Saksamaal. Plahvatuslikult on suurenenud pakutava toidu hulk, on muutunud ka toidu kvaliteet: kasutatakse e-aineid, suhkruasendajaid, konservante. Fakt on see, et toidu kvaliteet on muutunud ja mitte paremuse poole," märkis Levin.
Huvitava probleemina tõi Adik Levin esile ka erinevate rahvuste omavahelise segunemise, seda eriti praeguse pagulaskriisi valguses Saksamaal ja mujal Euroopas. Tema sõnul on globaalne etnoste segunemine viinud ka väljakujunenud rahvuslike toitumiskultuuride devalveerumiseni. Samas tuleb tema sõnul arvestada ka rahvaste vaheliste juba ajalooliselt välja kujunenud erinevustega toitumisharjumustes :
"Näiteks 90 protsendil mustanahalistest inimestest on laktoositalumatus. Kui inimesed tulevad siia elama, siis nad võivad õppida selgeks eesti keele ja võtta omaks siinse kultuuri, kuid me ei tohi sundida neid sööma meie sööke. Neil on oma toit ja omad toitumisharjumused."
Suur oht on tema sõnul ka see, kui Euroopa Liit kirjutab alla vabakaubandusleppele USA-ga, millega võib kaasneda see, et geneetiliselt muundatud (GMO) toidud tulevad ka Eestisse.
Juttu tuli ka varjatud toidutalumatusest ning omavahel mittesobivatest toitudest, õigest toiduainete omavahelise sobivuse kontseptsioonist ehk lahustoitmise süsteemist. Varjatud toidutalumatus kujutab endast organismi patoloogilist reaktsiooni toiduainetele. Arvatakse, et 60-80 protsendil tsiviliseeritud maailma elanikkonnast on eelsoodumus varjatud toidutalumatuse tekkeks.
"Esimene, kes toidutalumatuse probleemi üles tõstatas, oli doktor Herbert Rinkel (1896-1963). Laboratoorsete uuringutega sellel alal alustati 1980. aastatel. Probleem on selles, et varjatud toidutalumatus ei ole allergia klassikalises mõttes. Fermendisüsteem, mis meil on seedetrakris, sõltub eelkõige meie esivanematest -sellest, mida me nendelt geneetiliselt oleme saanud. Tänapäeval aga kiirtoit (inglise keeles fast food) on saanud suurele osale inimkonnast toitumise etaloniks. Kuid kõik toidud ei sobi omavahel. Tuleb osata erinevaid toite kokku panna: näiteks kartul lihaga ei sobi, samuti ei sobi riis lihaga kokku. Kui hakatakse õhtust sööma, siis algul võib süüa salatit, kurki, tomatit ning alles tunni aja pärast võib hakata liha sööma. See kõik on vajalik selleks, et seedetraktil oleks kergem toitu ära seedida. Minu arvates on õige elada julgelt edasi 21. sajandis, külastada supermarketeid ja osta sealt toitu, kuid õppida korralikult tundma seda, millised toidud just mulle sobivad ja missugused ei sobi. Tuleb ära õppida lahustoitmise süsteem," kutsus Levin üles, lisades et inimene peaks olema justkui hea aednik oma bakterite jaoks seedesüsteemis.
Adik Levini sõnul see toitumiskultuur, mida Ameerikast Eestisse praegu imporditakse, tegelikult siia ei sobi. Kuid inimestel on valida, kas elada ka edasi nii, nagu siiani on elatud ning süüa nii, nagu on söödud või muuta kardinaalselt oma elu, näiteks kolides Tallinnast maale elama: "Paljud jätkavad rämpstoidu ja hamburgerite söömist ning Coca-Cola joomist ja seda ei saa neile keelata. Vaba inimene demokraatlikus riigis sööb seda, mida tahab. Kuid tööle tuleks panna oma aju, tuleb hakata mõtlema, kuidas iseennast aidata. Kui iga inimene hakkab aru saama, et tervis sõltub kõigepealt ikkagi temast endast ja sellest, mida ta sööb, siis on see suur võit. Tuleb teha 180-kraadine pööre ja muuta kardinaalselt oma elu, kolida maale, osta kits ja hakata kasvatama ökopuhast toitu - selliseid inimesi on iga aastaga üha rohkem ja mul on selle üle väga hea meel."
Lõpetuseks oli kõigil keskraamatukogu konverentsisaali loengut kuulama kogunenutel võimalus esitada tunnustatud meditsiinidoktorile ka küsimusi. Paljud kohalviibinud seda võimalust ka kasutasid.