Siiri Õunap, Rutt Rimmel  Vali Uudised(2016), 22. juuni, nr. 47.

Põltsamaa raamatukogu tähistas tänavu oma 102. sünnipäeva, olles juba üle sajandi Põltsamaal järjepidevalt tegutsenud.

Põltsamaa raamatukogu alguseks loetakse 1914. aasta kevadet, kui Põltsamaa Lugemise Ringi põhikiri Riias Liivimaa kubermanguvalitsuses registreeriti. Lugemisringi soov asutada raamatukogu täitus 1915. aasta märtsis, mil see lugejatele avati.

30. juunist 1926 sai Põltsamaast linn, 15. juuli 1926. aasta „Põltsamaa Teataja" andis teada, et Põltsamaa lugemise ringi raamatukogu võttis enda täita Põltsamaa  linna avaliku raamatukogu kohused.  1926. aasta 23. detsembril oma viimast koosolekut pidanud Põltsamaa  alevivolikogu eraldas lugemisringile  raamatukogu ümberkorraldamiseks  avalikuks raamatukoguks 10 000  marka. 1. jaanuari 1927. aasta seisuga oli raamatukogus 1 554 köidet  raamatuid ning lugemistoas viis nimetust ajalehti ja kaks ajakirju. Raamatukogu kasutada oli Põltsamaa  Põllumeeste Seltsi majas kaks tuba  ning raamatute paigutamiseks kolm  kappi. Raamatukogu oli avatud nädalas neli ja pool tundi, lugemistuba iga  päev 10 tundi.

30. aastal sai Põltsamaa Lugemise Ringist Põltsamaa Hariduse Selts. Põhitähelepanu pöörati harivate loengute ja kursuste korraldamisele.

Kui põllumeeste seltsi maja ümber ehitama asuti, sulges majanduslikesse raskustesse sattunud haridusselts 1928. aasta augustis ajutiselt  raamatukogu. 23. novembril 1928.  aastal eraldati haridusseltsi avalikule  raamatukogule ja lugemislauale ruumid Veski tn 2, kus linnavalitsus oli  tegutsenud juba 1927. aastast alates.  Linnavalitsus hakkas katma raamatukogu üüri-, kütte- ning valgustuskulusid.

Põltsamaa linna avalik raamatukogu ja laugemislaud. Haridusseltsi tegevusega avaliku raamatukogu töö korraldamisel ei oldud rahul  ja nii arutati 1930. ja 1931. aastatel  linnavolikogu koosolekutel haridusseltsilt avaliku raamatukogu linnale ülevõtmise küsimust. 1937. aastal lõpetaski Põltsamaa linn lepingu haridusseltsiga ning avas 1, aprillil 1937 oma avaliku raamatukogu. Raamatukogu nimeks sai Põltsamaa linna avalik raamatukogu ja laugemislaud. Uue raamatukogu fondi moodustasid need 1000 haridusseltsi raamatukogu köidet, mis olid ostetud riigi ja omavalitsuse raha eest.

Sõja aastatel hoiti raamatukogu lugejatele avatuna mõnel õhtutunnil paaril päeval nädalas. Kuid oli ka perioode, mil raamatukogu ei töötanud. 21. septembril 1944 Põltsamaal toimunud lahingute käigus hävis ka linnavalitsuse hoone koos seal asunud  linna avaliku raamatukoguga.

Peale sõda jõuti raamatukogu  taasavamiseni 1945. aasta suvel. Raamatukogule eraldati väike tuba endises Jaan Põldra majas Lille tn 4. 1946.  aasta jaanuaris oli raamatukogus  385 köidet, mis olid valdavalt kokku  korjatud ümbruskonna raamatukogudest.

1948. aasta kevadel kolis Põltsamaa Linna Raamatukogu uutesse ruumidesse, mis asusid V. Kingissepa 15 (Lossi 15). Raamatukogu sai enda  käsutusse kaks tuba ning oli avatud  kuuel päeval nädalas kuus tundi päevas.

Peale sõda kimbutas raamatukogu töötajate erialase kvalifikatsiooni  puudumisest tingituna suur töötajate voolavus.

Põltsamaa Rajooni Raamatukogu. 1950. aasta haldusreformi käigus moodustati Põltsamaa rajoon. Sellest tulenevalt asus Põltsamaa raamatukogu samast aastast täitma rajooniraamatukogu funktsioone ning kandma nime Põltsamaa Rajooni Raamatukogu. Põltsamaa rajoonis oli 26 külaraamatukogu, mida metoodiliselt juhendama hakati.

1953. aastal eraldati rajooniraamatukogu kogudest lastekirjandus, pannes sellega aluse Põltsamaa Linna Lasteraamatukogule. Kahest raamatukogu ruumist väiksem jäi lastele, suurem täiskasvanud lugejatele.

1953. aastal detsembri lõpus anti rajooniraamatukogu kasutusse tuletõrjeühingu saal Lenini tn 3 (Lossi tn 5), kuhu jäädi kuueks ja pooleks aastaks. Lasteraamatukogu sai senises asukohas ruumi juurde vabanenud toa arvelt.

1953. aastal moodustati rajooniraamatukogu juurde kaks rändraamatukogu - mehhaniseerimiskooli nr 8 ja Põltsamaa rajooni TSN Täitevkomitee juurde.

1953. aasta mais koliti taas. Seekord oma kunagisse asukohta, sõjas hävinud põllumeeste seltsi maja müüridele ehitatud endise kultuurimaja ruumidesse Veski tn 3. Pärast remonti paigutati sinna nii rajooni-, laste- kui ka parteikomitee raamatukogu. Kogude suuruseks oli ca 40 000 köidet.

Jõgeva Rajooni Raamatukogu. Järjekordse haldusreformi käigus likvideeriti 1. jaanuarist 1963 Põltsamaa rajoon ning selle territoorium jagati Jõgeva, Paide ja Viljandi rajooni vahel. Põltsamaa linn arvati Jõgeva rajooni koosseisu. Rajooniraamatukogust sai mõneks ajaks taas linnaraamatukogu. 1. jaanuarist 1964 nimetati Põltsamaa Linnaraamatukogu  Jõgeva Rajooni TSN TK otsusega ümber Jõgeva Rajooni Raamatukoguks, Rajooniraamatukogu staatuse andmine mitterajoonikeskuses  asuvale raamatukogule oli erandlik  samm kogu vabariigis.

Aastatel  1971- 1975 tsentraliseeriti Eestis rahvaraamatukogude võrk. Jõgeva Rajooni Raamatukogust sai Jõgeva Keskraamatukogu asukohaga Põltsamaal. Kõik rajooni raamatukogud viidi ühtse juhtimise ja raamatupidamise alla. Keskraamatukogu kaudu hakati tellima ja kohale toimetama kirjandust kogu rajooni raamatukogudele. Tänu uuele süsteemile tõusis liigitamise, märksõnastamise ja kataloogimise tase. Moodustati 4 osakonda: komplekteerimisosakond, teenindusosakond, metoodika- ja bibliograafiaosakond ning lasteosakond (mille eelkäijaks oli Põltsamaa Linna Lasteraamatukogu). Mitme mahuka töölõigu lisandumine tõi kaasa töökohtade arvu suurenemise ja vajaduse võtta tööle haritud raamatukoguhoidjaid. Metoodikute ülesandeks oli terve rajooni juhendamine, seminaride korraldamine, aruandluse koostamine.

1974. aastal sai raamatukogu bussi, millega tehti kõik tööks vajalikud sõidud: veeti laiali harukogudele mõeldud raamatupakid, käidi neid metoodiliselt juhendamas, kontrollimas jne. Bussiga teenindati Põltsamaa ümbruse hõreda asustusega piirkondade rahvast, käidi Umbusis ja Sakala sovhoosi keskuses ning Neanurmes raamatuid laenutamas.

Kaheksakümnendatel korraldati hulgaliselt raamatukoguüritusi. Lugejad kohtusid paljude kirjanikega, luuleõhtutega tähistati kirjanike tähtpäevi. Traditsiooniliselt korraldati kevadeti lasteraamatunädala üritusi ja noortepäevi, sügiseti raamatukogukuu üritusi.

1990. aastate suured muutused ühiskonnaelus tõid kaasa ka muudatused raamatukogude töös. 1990. aastal nimetati Jõgeva rajoon ümber maakonnaks ja Jõgeva Keskraamatukogu Jõgeva Maakonna Keskraamatukoguks. Linnad ja vallad said üksteise järel omavalitsusliku staatuse. Keskraamatukogu haruraamatukogud hakkasid 1990. aastate  alguses üle minema omavalitsuste  alluvusse ning keskraamatukogu rolliks jäi teavikute komplekteerimine ja raamatukogutöötajate erialane juhendamine.

Arvutiajastu raamatukogus.  20. sajandi viimast kümnendil osteti raamatukogule esimesed arvutid ja alustati teavikute andmete sisestamist elektroonilisse andmebaasi programmis KIRJASTO 3000. Kõik uued raamatud kajastusid seal kohe arvelevõtmise käigus, jõudumööda tegeldi ka vanemate raamatutega. Elektroonilisele laenutusele mindi üle 2004. aastal, lasteosakond mõnevõrra varem (2002). Selleks ajaks oli soetatud uus programm RIKS, mis toimib tänaseni. 2005. aastal sai raamatukogu oma interneti kodulehekülje, edaspidi lisandusid Facebook ja raamatuid soovitav blogi. 2006. aastal alustati Jõgevamaa ühise e-kataloogi koostamisega, tänaseks kajastub seal kõigi maakonna rahvaraamatukogude ja kuue kooliraamatukogu fond, RIKSWEBi vahendusel toimib raamatukogu e-teenindus.

Ka uuel sajandil jätkati traditsiooniliste  raamatukoguüritustega. Lisaks korraldati selliseid suurüritusi nagu ajalookonverents „Raamatukogude roll Põltsamaa ajaloos", A. W. Hupeli 270. sünniaastapäevale pühendatud kõnekoosolek, Tartu kirjandusfestivali Prima Vista Põltsamaa päeva, fotokonkursi ,"Isekeskis raamatuga". Vabariigi raamatukogutöötajad said Jõgevamaad tundma nii maaraamatukogude kui rahvaraamatukogude suveseminaril. 

Raamatukogu näitusesaal avati 2007. aasta jaanuaris. Senini ainult konverentside, koosolekute ja ürituste korraldamiseks kasutatud saali seintele paigaldati stanged ning seal hakati ka kunsti-, foto-, käsitöö- jm näitusi korraldama. Väljapanekuid vahetatakse umbes kord kuus ja teemade valik on väga lai. Populaarsemaks on osutunud raamatukogutöötajate endi koostatud näitused: ,"Raamatukogutöötajate  varjatud anded'', ,"Pulmakleidid läbi aegade (1948-2007)", "Endisaegsed kodukaunistused", "Sallid maa ja mere tagant" jt-

Aastaid on raamatukogus kutsutud kirjandusõhtutele esinema külalisi, aga kui lisandus live-muusika ning tee-või kohvilaud, hakati  selliseid kohtumisi salongiõhtuteks  nimetama. Kutsutute hulgas on lisaks kirjanikele ka teisi põnevaid persoone. Eesmärgiks on rikastada Põltsamaa kultuurielu, laiendada inimeste vaba aja veetmise võimalusi ning  pakkuda huvilistele silmaringi avardavat meelelahutust. Sama eesmärki,  samuti kogukonna ühteliitmise ideed  kannavad raamatukogu juurde viimasel kümnendil loodud klubid.